Tänaseks ei ole küsimus enam ainuüksi kooli direktori poliitilises tagakiusus, vaid oma valija vastu minemises. See, kuidas rahvaesindajad on neile delegeeritud võimu kasutanud kooli ja kogukonna vastu, teeb haiget. See teeb haiget õpetajatele, õpilastele, lastevanematele. See teeb haiget kooli vilistlastele, ka mulle, sest ma näen, kuidas vägivallatsetakse minu inimeste, õpetajate, sõprade kallal. See on niivõrd ebaõiglane, aga samal ajal valitseb jõuetuse tunne, sest seadusest abi ei saa. Eesti seadused ei võimalda valijal saadikuid tagasi kutsuda ega valitud kogu laiali saata, kui saadikud lähevad rahva tahtele vastu. Ainuke võimalus on esitada petitsioone ning loota saadikute poliitilisele kultuurile ja südametunnistusele. Kiviõli juhtum näitab, et alati ei saa sellele lootma jääda.

Ei julgenud silma vaadata