Tahaks näha selget plaani – millises seisus me oleme praegu, millistel tingimustel liigume rangemate ja millistel leebemate piirangute poole. Valitsuse 22-leheküljeline dokument inimestele küll selgust ei toonud, sest seal ei ole ju otsuseid, vaid on mõttekäigud.
Nüüd juba peaks valitsus eriolukorra pikendamise otsuseid tegema vaid nädala kaupa. Mitme nädala jagu pikendamiseks ei ole põhjust, kuust ajast rääkimata. Ja sooviks hästi selget otsuste tegemise loogikat. Muidu ei saa inimesed oma elu korraldada ja üsna pea on käes hetk, kus nad löövad käega ja juhtimine läheb sootuks käest ära.
Üks tabel A4-suuruses lehel aitaks kõiki. See, et pressikonverentsil öeldakse, et võib minna nii, aga võib minna ka naa ja olukord muutub iga tunniga, ajab segadusse. Niinaatamine ei ole juhtimine.
Looge süsteem, kus on näiteks kirjas, et praeguses kriisis on piirangutel kolm taset. Tase 1 tähendab "Oleme hoolsad!" Ehk siis kassapidajad peavad olema klaasi taga, desinfitseerimisvahendid on igal pool käepärast, tuhandete inimestega üritusi ei korraldata, kuid muu elu on nii nagu ikka (Rootsi variant).
Tase 2 tähendab "Piirame ennast!" Ehk siis poodlemas ei käi, vanaemasid ei külasta, rongiga ei sõida, koolimajas ei käi. Sisuliselt on Eesti praegu tasemel 2. Tase 3 tähendab "Kõik lukus!".
Valitsus otsustab, millisel tasemel me praegu oleme ja millistel tingimustel me liigume ühelt tasemelt teisele. Kõik ajavad näpuga tabelis järge ja saavad aru. Ja peaminister käib iga kolme päeva tagant ekraanil inimesele arusaadavas keeles selgitamas, miks hoitakse ikka veel taset 2 ega minda tasemel 1.
Praegu on juhtunud nõnda, et haridusminister ütleb, et koolid otsustagu ise. Lapsevanemad on nõutud ja ühtegi plaani teha ei saa. Üks minister lubab ühe piirangu maha võtta, teiste piirangute kohta ei tea midagi. Teine minister hoopis ähvardab piirangud rangemaks keerata, kui inimesed ei käitu vastavalt. Aga milline peaks olema vastavalt käitumine praeguses olukorras? Või mis olukorras me olimegi?
Erinevalt kuu tagasi olnud seisust teame me täna ju juba oluliselt rohkem. Lisaks, inimesed vajavad juhtimisotsuseid, muidu asuvad nad neid ise tegema.
