Kroonu onud
Väikeses lihtsas eesti külakeses on tekkinud suured probleemid. Tubli ja aus noormees Jõepera Aadu armastab naabritüdruk Elsat ja Elsa armastab teda. Aga Elsa isa Metsa Priidu on uhke ja upsakas ning peab end Jõepera rahvast mõõtmatult paremaks. Tema ei kavatsegi oma tütart Aadule naiseks anda. Noorte mure on suur ja mitte keegi ei oska neid aidata – peale Aabram Andrejevitš Siku, kes on 25 aastat Vene kroonut teeninud ja seetõttu maailma näinud. On puhas õnn, et selline tark inimene – „kroonu onu”, nagu teda lugupidavalt nimetatakse – satub kõrvalisse maakohta ning teeb seal oma rikkalikele kogemustele ja oskustele tuginedes põlis-
elanikud õnnelikuks.
Siim Kallas on ka täpselt selline kroonu onu. Aabram Andrejevitš Siku teened on suured, ta on võtnud vangi Osmani paša enda („Mina olin see mees, kes Osmanile eesti keeli ütles: „Kindralihärra, nüüd läheme Venemaale pogrisse!””) ja ilmutanud ka muidu ülimat vaprust. („Olime Plevna linna all lahingus ja kuulid ulusivad kui öökullid, aga Andrejevitš oli ikka esimeste meeste seas.”) Oma kangelaslike tegude eest pälvis ta kindrali isikliku tänu. („Kindral ütles „Horošo!” ja pani mulle raha rinda. Vat nii sai minu nimi Türgimaal tuntuks.”) Siim Kallase saavutustest Euroopa Komisjonis pole mõtet rääkidagi, neid teavad kõik une pealt. Kindlasti polnud ta Brüsselis vähem tuntud ja hinnatud kui Aabram Andrejevitš Sikk Türgis. Mis võib olla toredam kui see, et säärase kogemustepagasiga mees ei hoia kodumaale naastes oma küünalt vaka all ning lahendab Viimsi Aadude ja Elsade mured.
Selline võikski olla asjade loomulik käik. Pärast pikka ja edukat karjääri, mille käigus su nimi on suurte tähtedega ajaloo graniitseina raiutud, siis, kui võidufanfaaride kära ja suurilma sigin-sagin tüütama hakkavad, on üllas tõmbuda tagasi kodukülla ja seegi õitsema panna. Ma ei tahaks tõmmata otsest paralleeli Vargamäe Andresega, kes pärast aastatepikkust kündmist ja kraavitamist oma talu nooremale põlvkonnale jättis ning ise sauna kolis, aga midagi selles võrdluses on. Andrese-sugune mees suudab viia ka sauna oma kandi edukamate majapidamiste hulka! Viimsi muidugi juba on rikas kant, aga Siim Kallase juhtimisel võib sellest saada lausa uus Kataloonia, mis kunagi läheb üle isemajandamisele, võtab kasutusele oma raha ja taotleb ehk viimaks iseseisvustki. Suurepärane president on ju omast käest võtta!
Sama teed võiksid käia teisedki teenekad poliitikud. Kohalikud inimesed ju vajavad tarku, ilma näinud kroonu onusid! Näiteks Edgar Savisaar – milleks on tal tarvis kössitada Tallinna volikogus, kui temast võiks saada suurepärane küla-
vanem Eru külas, kus asub tema talu? Kui enne meenutasime Vargamäe Andrest, siis nüüd väärib mainimist „Tootsi pulma” apteeker, kes selle asemel, et olla pulmalauas üks paljudest, puges ahju ja sai selle ainuperemeheks.
