Kui meedia tükib kohtu asemel otsustama

Konflikt õigluse ja õiguse vahel on kiire lahvatama, kui rahva hoiak on meedias juba enne kohtuprotsessi kujundatud.

Eesti on demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Sellise endastmõistetava tõe eluline sisustamine võib sõltumatu õigusemõistmise ja vaba ajakirjanduse tingimustes osutuda oodatust keerukamaks. Kui lisada veel mõned põhiseaduse aluspõhimõtted nagu süütuse presumptsioon ja printsiip, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada, ei lähe asi lihtsamaks.

Mitte ükski põhiõigus ega vabadus ei toimi piiranguteta. Tasakaalupunkti – kuidas vaba ajakirjandus ja sõltumatu õigusemõistmine saaksid kõige paremal moel teenida kõrgeima riigivõimu kandjat rahvast? – leidmine on kestev protsess, kus silmapiiril terendav eesmärk nihkub üha edasi, sest demokraatia ei saa kunagi valmis.