Eero Merilind Foto: Ilmar Saabas

Eesti meeste sagedasemad surmapõhjused on südameveresoonkonna haigused, insult, alkoholist tingitud tervisekahjud, kopsuvähk, HIV, vigastused , depressiivsed häired ning liiklusõnnetused. Neist esimesed kaks on olnud pidevalt samal kohal, kuid viimase kümne aasta jooksul on alkoholist tingitud tervisekahjud, HIV ning depressioonid (sealhulgas enesetapud) teinud suure hüppe üles. Kas on selleks liiga keeruline majanduslik olukord, liigne edule suunatud ühiskonna käsitlus või põhjamaine pime ja külm kliima on esmapilgul raske öelda.

Oktoobri alguses avaldatud Eesti suurimate maksumaksjate tabel oli mulle kui arstina külmaks dušiks – Eesti riigieelarve parimate täitjate seas olid lisaks kütusefirmadele (no see on arusaadav), tubakafirmad ja kõik alkoholitootjad. Eesti majanduse vaaladeks on riigiettevõtted ning tervist kahjustavate ettevõtete toodang. Tundub nagu saeksime ise oksa, millel istume.

Eestis on meeste varajane suremus pannud ühiskonnategelasi, arste ja poliitikuid koos arutama, missugused oleksid võimalused olukorda parandada. Välja on pakutud erinevaid maksulahendusi - inimese kehakaalu arvestav nn “paksumaks”, ebatervislike toodete täiendav maksustamine (soola ja suhkrumaks), kohustuslike tervisekontrollide ja hambaarsti külastuste sisseviimine, ettevõtete töötajatele suunatud tervisetegevuste erisoodustusest vabastamine.

Arstid on omakeskis arutanud ka meeste soospetsiifilist terviseprogrammide algatamist ning propageerimist (analoogia auto tehnilise kontrolliga), et varakult avastada tervisehäireid ning mitte lasta neil süveneda. Naistel on mitmeid riiklikke skriiningprogramme, kuid mehed on vaeslapse osas.

Haiguste ennetamine on ka riiklikult tähtis küsimus, sest haiguste varajane avastamine hoiab pikas perspektiivis kokku tervishoiu kulutusi. Oluline oleks muuta ka arusaama, et tervis on tähtis ressurss ning riigi poolt tuleks raha andmist tervishoiule käsitleda pigem investeeringuna kui kuluna. Terve ja haritud inimene on väärtuslikum ressurss, kui nafta või maavarad. Täna investeeritakse tervise ennetamisse kõigest üks protsent ravikindlustuse eelarvest, mida on ilmselgelt vähe.

Inimeste huvi hea tervise ning tervisliku eluviisi, toitumise ja treeningute järele on kasvav ning ka siin tuleks seda soodustada. Pikalt räägitud e-tervisesüsteem kogub ja jagab haiguse ning haigusseisundi kohta käivat infot, tegelikult tuleks luua ka võimalused tervetele inimestele nn. isiklik e-tervisekonto, kuhu kogutud andmed (nutiseadmetest, äppidest ning erinevatest programmidest) on võimalik kasutada ka tervise nõustamisel ning tegevuste planeerimisel. Eesti võiks olla ka pioneer geeniandmete kasutamisel (geenikiip) ning personaalse meditsiini rakendustes.

Regulaarsete tervisekontrollide osas saaks kasutada olemasolevaid süsteeme ja struktuure (nt. apteekrite kaasamine esmatasandi töösse), diagnostika pakettide ning terviseauditite läbi viimist saaks korraldada nii virtuaalse (Skype'l põhinevad telekonsultatsioonid) kui ka arvuti poolt genereeritud algoritme kasutades ( sisestades oma terviseandmed programmi, pakub see meditsiinilise läbivaatuse mahu ja tulemuste interpreteerimise). Keerulisemate haiguste avastamiseks saaks kasutada telekonsultatsioone nii Eesti siseselt kui ka välismaa arstidega.

Käitumise muutmiseks peame muutma suhtumist, hoiakuid, väärtushinnanguid ja keskkonda. Kui loome ja soodustame tubaka ja alkoholi vaba keskkonna hoidmist, muudame oma väärtushinnanguid, nii et tubaka ja e-sigareti suitsetamineei ole Eestis populaarne, reguleerime alkoholireklaami ja kättesaadavust, investeerime haiguste ennetamisse rohkem ning ei karda ka ise oma raha tervisesse investeerida, siis võib juhtuda, et jää hakkab liikuma ning ka Eesti meeste tervis hakkab paranema.