Kuidas müüa muinasjuttu

Lapsevanematel ei õnnestu kaua veenda lapsi mingi müstilise taadi olemasolus kaugel Põhjas, varem või hiljem tuleb nad "ehtsat" jõuluvana vaatama viia.

Selleks on maailmas kolm jõuluklanni: Soome eurooplaste, Jaapan asiaatide ja Kanada ameeriklaste jõulumuinasjutu kehastajana jagavad omavahel maailma turistide ja laste kohale meelitamisel. Edukaim päkapikuturismi müüja on Soome ning sinna kõik soovijad pikkade järjekordade tõttu niisama lihtsalt ei pääsegi.

Turistidele on teatatud, et Jõuluvana elab polaarjoone lähedal Rovaniemis. Paraku on jõulumuinasjutt liiga ligimeelitavaks osutunud ja viimastel aastatel ei mahu kõik soovijad enam jõuluvana vastuvõtule. Klientide paremaks teenindamiseks avatakse harukontoreid: viimane neist rajati Kajaanist itta Kainuusse, turu-uuringute tulemusel sai see nime Arctic Wonderland.

Maailma press sööstis kohale

Kajaani rongijaamas ei seisa sauaga raudteeametnik. Teda asendavad punakuuelised, kes külaliste saabudes rivvi võtavad ja hingeõhu aurates 12-kraadises pakases jõululaule laulma hakkavad. Taamal ootab buss, mis külmaga käivitamisel teise bussi abi vajab. Kohal on BBC, The Guardian, Hispaania, Shveitsi ja Venemaa juhtivad meediakanalid.

Soomlased ei toimeta väärikat seltskonad luksuslikku hotelli, vaid majakestesse männimetsa all. Igas majakeses on saun ja soe vesi. Sinna aga ei jääda kauaks: press ja turismitöötajad on kutsutud lõunale. Jällegi mitte restorani, vaid metsa. Kuuskede vahel ootavad paar salapärast vuntsidega päkapikku.

"Minu järel, ja võtke laternad kaasa!" kamandab juhtpäkapikk ja jagab tulukesed purdele suunduvatele külalistele. Kahel pool on soine pinnas kaetud õhukese lumega. Restorani minnakse läbi tiheda metsa üle kraavide pandud purdeid mööda. Kultuurmaastikul kasvanud lääne-eurooplased on õnnelikud nagu väikesed lapsed.

õhtusöök pilpa peal

Metsas leitakse kuuse alt rauakolakas. Latern ligineb - selgub, et see on ahi. Ahi on tühi.

"Jääge siia!" kamandab suurem päkapikk salapäraselt ja hiilib eemal paistva madala onnini. Vilistab.

"Nüüd on tähtede seis sisenemiseks sobiv," ütleb punakuueline ja viib seltskonna madalasse majakesse. Tule ümber soojenevad liistule tõmmatud lõhed, praad on Ameerika avastamise eelsest ajast: soe juurvili ja lõhe. Taldrikud on ühekordseks kasutamiseks - õhukesed puuliistud, mis pärast tulle lähevad.

Täis kõhuga turistid viiakse õue koerarakendi juurde. Pimedas hiilgavad hundikoerte silmad.

"Safari jääb ära, sest järvel pole jääd," vabandab päkapik= k lühikest ringi. Prozhektori- ja kaameramehed jooksevad koertega võidu hangede vahel.

Tavaline imedemaa

See vahepeatus öisel päkapikumaal on eelsoojendus imedemaa-sõidule. Järgmisel päeval võib tee ääres näha teisigi päkapikkude laagreid, kus püstkojas sooja toitu pakutakse ja põdraga ringi sõidutatakse.

"Nii, aega on viis minutit," teatab grupijuht kella vaadates jõuluvana sugulasele, kes kihutab külalistega kohe laagri keskele, aeglasest hoburakendist nagu postist mööda. Pakutakse kuuma morssi, põhjapõtra silitada ja mäesuusatamist. Viimane tegevus jääb küll järgmist korda ootama, ehkki rajad on korralikud.

Arktiline imedemaa ise asub Kalevala vabaõhumuuseumis, mis on üsna Rocca al Mare sarnane. Siingi pole üles löödud suurt Disneylandi, seest tühjad pakud on põlema pandud ja majakestes tegutsevad punastes päkapikukuubedes koolist priiks pääsenud lapsed.

Künka otsas kindlusmajakeses asub jõuluvana sugulane. Mitte nii, et seesama, kes Lapimaal elab, on korraks läbi hüpanud, vaid paigal olev, valge habemega taat. Selline liberaalne, sest salmi ei küsi, räägib ja laulab ise. Paremad lapsed võtab põlve peale ka.

"Teate, kuidas ma teada saan, kes milliseid kinke tahab?" küsib jõuluvana kavalalt. Kardina taga on peegeltuba, mis kaob igas suunas lõpmatusse. "Sealt lähevad päkapikud piiluma," selgitab jõulumees.

Uus Jõulumaa ei tekkinud juhuslikule kohale. Venemaa piiri ääres on raudtee, kust on oodata lugematul hulgal idaturiste. Inglased on nõus kohale lendama erireisidega, peaasi et ei peaks kuid kestvas järjekorras jõuluvana juurde pääsemist ootama. Inglased ja venelased ongi äriplaani koostanud spetsialistide arvates põhilised, kes jõulumuinasjuttu ostavad. Nende jaoks pole Kesk-Soomes ka nii tapvalt külm, kui päris-jõuluvana juures Lapimaal.

KAIDO EINAMA