Sama teema teise tahu tõstatas mõne kuu eest elektri- ja gaasi põhivõrgu ettevõtte Eleringi juht Taavi Veskimägi, kui ta tõi kriitiliselt välja Eesti Energia juhtkonna poolt kiidetud sünergia jaotusvõrgu ettevõtte ja ülejäänud kontserni vahel, märkides, et „Kõik, kes räägivad Elektrilevi ja Eesti Energia vahelisest sünergiast, ütlevad automaatselt, et Eesti Energia kuritarvitab enda osalust turul 90 protsenti elektrivõrgu kliente omavas võrguettevõttes."

Nii OECD kui ka Euroopa Komisjon on hiljaaegu oma suunistes riigiettevõtlusega seotud vastuolulisi aspekte analüüsinud. Valitsuse kui reguleeriva asutuse, täitevvõimu ja varade omaniku roll avab teatavatel juhtudel riigi omandis olevatele ettevõtetele sooduskohtlemise võimaluse. Need eelised võivad olla näiteks otsetoetused, soodusfinantseeringud, riiklikud tagatised, seadusandja poolne sooduskohtlemine, konkurentsieeskirjade rikkumisest vabastamise või pankroti eeskirjadest vabastamine.

Diskrimineeritakse teisi turuosalisi

Eesti Energia puhul tundub, et on astutud samme, mille eest rahvusvahelised organisatsioonid hoiatanud on. Tootsi tuulepargi tarbeks muudetakse riigiettevõtte jaoks seadust, Tootsi kinnistu eraldatakse enampakkumiseta riigiettevõtte poolt tellitud kinnisvaraekspertiisi alusel Eesti Energiale, RMK poolt korraldatakse kinnistu enampakkumine ootamata ära olulist Euroopa Komisjoni otsust riigiabi tingimuste kohta, varjatakse konkurentide eest kinnistu ja tuulepargi arendamisega seotud teavet. Näib, et kuivõrd dividendid aitavad riigikassat täita, siis on riik omanikuna huvitatud maksimaalsest omanikutulust ja Enefit Taastuvenergia börsile viimise tulust ning selleks on astutud samme, mis diskrimineerivad teisi turuosalisi.

Nii OECD kui ka Euroopa Komisjon hoiatavad kaasneva ebaefektiivsuse eest, mida riigiettevõtete jaoks konkurentsi moonutamine turul kaasa võib tuua. Lähemal analüüsimisel selgub, et Eesti Energiale terendab elektritarbija taskust üleliigse tuluna enam kui 180 miljonit eurot. Need on kümned ja sajad eurod iga pere ja tuhanded ning kümned tuhanded eurod ettevõtete taskust.

Sellise arvutuseni jõuab igaüks, kui kõrvutab potentsiaalset tulu Tootsi tuulepargile olemasolevast toetusskeemist võrreldes võimaliku taastuvenergia toetuse vähempakkumisega Tootsi kinnistul. Tänavu Hispaanias toimunud viimasel maismaa tuuleenergia vähempakkumisel kujunes hinnaks 43 EUR/MWh ning Saksamaal 38 EUR/MWh. Tootsi tuulepargi tegelikuks toetusvajaduseks oleks seega kokku ca 40 miljonit eurot. Ülemäärase kompensatsiooni eest saaks rajada 4-5 sama suurt tuuleparki lisaks. Kui riiki motiveeriks antud juhul taastuvenergia arendamine. siis oleks loogiline eeldada, et astutaks samme vähempakkumiste korraldamiseks.

Kaheks jaotatud turg

Sellised eelised jagavad turuosalised kaheks: priviligeeritud riigiettevõtted ja teisejärgulised eraettevõtted. Tootsi kaasuse puhul peaks igaüht panema hämmastama juba see asjaolu, et kohtute jaoks on ettevõtjate esitatud argumendid juba teist korda veenvad, ent otsustajad ei pea nende arvestamist oluliseks.

Ühiskonnas oleks vajalik aus ja läbipaistev debatt riigi rollist ettevõtluses. Debatt, kus oleks võimalik küsida olulisi küsimusi kartmata jääda riigiettevõtete PR-laviini alla.

OECD ja Euroopa Komisjon kutsuvad poliitikasoovitustes riike kehtestama tingimusi võrdseks konkurentsiks, nõudma riigiettevõtetelt läbipaistvat juhtimist, avalikustamist ja vastutust, tagama investeerimiskeskkonna ettenähtavust ja läbipaistvust ning riigiettevõtete erastamisel kehtestama tõhusa regulatiivse järelvalve. Debati tulemusena peaks sündima ühiskondlik kokkulepe, mis tagaks kodanikele ning turuosalistele arusaadava riigiettevõtluspoliitika.