Suureks probleemiks on sõidukogemus, mille reisija praegu ühissõidukis saab. Roostetanud seinad trollides, võidunud istmed bussides või jääkülmad trammid on otsene negatiivne emotsioon, mis reisijat Tallinna ühissõidukites paraku sageli saadab. Seega kõige esimene samm peaks olema heakorra tagamine sõidukites. Ei piisa lapiga pühkimisest, vaid tarvis on sügavpuhastust ja renoveerimist. Loomulikult on see kaudselt seotud ka veeremi tehnilise seisukorraga – loperguste rataste tõttu vibreeriv tramm on ebameeldiv sõiduriist ükskõik kui puhtal istmel.

Kui kerge vaevaga võib nõnda efekti paremuse poole saavutada, on raske öelda, kuid kindlasti on see odavam uute sõidukite soetamisest. Kuigi näiteks Tallinna vanad Škoda trollibussid vajavad tõepoolest kiirkorras väljavahetamist, tekib küsimus, miks ei ole seni mitte midagi tehtud selleks, et ka neis vanades trollides viibimine oleks inimlik. Seesuguse veeremiga teenuse pakkumine on reisijat solvav. Aastaid tagasi oleks neissegi võinud paigutada uued istmed, küttesüsteemi, seinapaneelid ja parema valgustuse.

Linnakantselei küsitluse andmetel nimetasid 2010. aastal ligi pooled küsitletud hinda ühena Tallinna ühistranspordi suurematest probleemidest. Lisaks tegid elanikele 2010. aastal sagedamini muret liiga täis ühissõidukid (27%), sõidukite harv graafik (24%), ümberistumise vajadus (21%) ja sõidukite vähene puhtus (18%). Oletame, et Tallinna tuleb tasuta ühistransport – mis te ennustate, millise vastuste jagunemise linn sel juhul paari aasta pärast saab?

Inimestele muret tegev ühistranspordi hind on majandussurutise ajal mõistetav. Ometi ka bussid-trollid-trammid maksavad midagi ja Ida-Euroopa kontekstis pole Tallinna piletihinnad sugugi kallite seas. Tasuta ühistranspordi põhiliste probleemidena näen liiga täis sõidukeid ja liiga harva graafikut. Ka mured vähese puhtusega süvenevad ning seejuures muutub väga tõsiseks probleemiks vandalism, võimalik, et ka isikuvastane kuritegevus.

Kui suur on võimalus, et tasuta ühistranspordist saab Tallinnas edulugu?

Tasuta ühistranspordist võiks saada edulugu, kui Tallinnal oleks väga palju raha. Poleks mingit probleemi, kui linn soetaks sadu uusi busse-tramme-trolle, palkaks professionaalse turvameeskonna, kes suudaks nt CCTV abil üle linna kiirelt korrarikkumistele reageerida, ja kui lõpp-peatustes tegutseksid pidevalt sõidukite koristusbrigaadid. Ainult et kust see raha tuleks, mina küll ei tea.

Milliseid uuringuid Tallinna ühistranspordi kohta oleks vaja teha?
Reisijate hulga kohta on andmeid piisavalt. Küll aga võiks minu hinnangul rohkem teada autoliikluse paralleelsetest voogudest, et mõista, missugune on potentsiaalne reisijate hulk, mida ühistransporti meelitada võiks.

Sellise analüüsi abil saaks ka üsna ruttu selgeks, et teatud suundadel ei ole bussisõitjate väike hulk sugugi tingitud sellest, et inimesi pole, vaid hoopis sellest, et ühenduse sagedus on liiga väike ja seega kasutatakse pigem autot. Ma paneksin panused näiteks 21. bussiliinile (Balti jaam – Kakumäe, praegu sõidab buss üks-kaks korda tunnis – toim).

Lisaks ei tea linn absoluutselt mitte midagi ühistranspordi kvaliteedist. Kus on info kontrollsõitude kohta, hindamaks sõidukite puhtust, peatuste teadustamist, kütte olemasolu jne? Kus on statistika ühissõidukite graafikust kinnipidamise kohta?

Kas te eile alanud Tallinna rahvaküsitlusel osalete? Mida tallinlastel soovitate teha?

Ei osale, kuna pole praegu Tallinna elanik, vaid resideerin Brüsselis. Ise vastaksin kindlasti eitavalt ja soovitan ka teistel sama teha. Linn investeerigu see raha parem ühistranspordi kvaliteeti ja suuremasse liiklussagedusse – positiivne efekt oleks siis tõesti märkimisväärne!