Estonia monument Võrumaal Foto: Delfi lugeja foto

Põhjused on üldteada - mujal on palk parem, inimesed lähevad, võttes lapsed ja elurõõmu endaga kaasa. Statistika järgi lahkub Võrumaalt iga päev 1,5 inimest. See viib omakorda kogu piirkonna omalaadsesse tühjenemisspiraali - pole inimesi, pole poodi, pole kooli, varsti pole ka haiglat ega päästekomandot. Iga päev ühe inimese lahkumist on raske märgata, kuid just nii elu maalt ära lähebki - inimese kaupa Soome, Tartusse, Tallinnasse. Tagasi pole võimalust tulla, sest ära minemise põhjused on ikka samad ja ikka alles.

Olen adresseerinud valitsuse tänasele istungile kolm konkreetset sammu. Neist igaüks on otsus, mida valitsus saab teha, ja millel on selge ja positiivne mõju Võrumaa ettevõtlusele, töökohtadele ja inimeste püsimisele kodukandis.

Selleks esitati täna Piusa kordonis toimuvale valitsuse istungile kaalumiseks kolm ettepanekut:

Esiteks: majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi osalemine Võrumaa ettevõtlust toetava sihtasutuse loomisel ja selle kahe esimese aasta tegevuse rahastamine (personali- ja tegevuskulu 100 000 eurot aastas). See on pika habemega lugu, mille ettevalmistamine on kestnud aastaid, mis on kooskõlas kõigi arengudokumentidega ning millele toetuse saamiseks olen kulutanud ühe Harju tänava ministeeriumi treppidesse oma jalajälgede jätmisega. Projekti sisuks on ettevalmistused Võru linna, Võru valla ning Antsla, Misso, Rõuge ja Vastseliina tööstusalade käivitamiseks. Sõnades on seda projekti toetanud mitmed ministrid, kuid projektiga edasiliikumiseks peaks keegi neist nüüd andma ka oma allkirja.

Teiseks: arvestades piirkonna metsarikkust ja metsandustraditsioone oleks Riigimetsa Majandamise Keskuse toomine Võrumaale loogiline ja aitaks maakonda tuua haritud elanikkonda ja maksutulu. Võrumaa pinnast pool on kaetud metsaga ja põllumajanduse kõrval on metsandus meie jaoks väga tähtis ettevõtlusliik. Kui poliitiline tahe riigiasutusi maakondadesse hajutada jõuab reaalsete sammudeni, siis Võrumaa võtaks hea meelega omale riigimetsa majandamise keskuse koos kõigi spetsialistide ja nende pereliikmetega. See oleks Võrumaa jaoks väga suur asi.

Kolmandaks: Vana-Võromaa regionaalarenguprogrammile riiklik hooandmine. Selleks vajalik toetussumma on 600 000 eurot aastas, mis aitaks kasutada Vana-Võromaa keelelist, kultuurilist ja looduslikku omapära ettevõtluse arendamisel. Vana-Võromaa regionaalarengu programmi ehk Uma programmi eesmärgiks on Vana-Võromaa keelelise, kultuurilise ja loodusliku omapära väärtustamine nii kohalike inimeste kui külaliste jaoks ning selle omapära kasutamine ettevõtluse arendamisel. Kultuuripärandile ja traditsioonilisele eluviisile ning kohalikule ressursile tuginev ettevõtlus loob töökohti, mis koos puhta elukeskkonnaga on aluseks piirkonna majandusarengule ja seob noori oma kodukohaga.

Siinsamas kõrval on näha, kuidas Setomaa arenguprogrammi abil on ettevõtlikumad inimesed hakanud ettevõtjateks. Setumaal on ettevõtete arv 1000 elaniku kohta üle Eesti keskmise, samal ajal kui Võru (ja Põlva) maakondades on ettevõtteid alla Eesti keskmise.

Need on kolm hästi lihtsat ja praktilist sammu, mille astumine on valitsuse võimuses. Sellest oleks tõepoolest maakonnale abi, sest töökohad toovad inimesed maale tagasi ja annavad küladele tagasi elu ja rõõmu. Abi oleks juba sellestki, kui valitsus neil ideedel peatuks ja Võrumaa argimuredele kaasa mõtleks.