Head lugejad, võime kinnitada, et Eesti Päevalehes ei ole kultuuritoimetus kinni pandud või julmal moel likvideeritud. Peaksime ikka olema purulollid, kui me nii tähtsa rubriigi hingusele saadaksime! Avage tänases lehes leheküljed 12 ja 13 ning näete, et meie kultuuriküljed elavad endiselt. Elasid ka siis, kui selline teade ilmus, ja nii jääb see kindlasti veel pikaks ajaks.

Kõige enam tahakski need valejutud ümber lükata igapäevase töö ja kultuuriajakirjanduse edasi tegemisega. Ent kuna sellest artiklist sündinud kuulujutud on nii agaralt levinud ja seda on ka sihilikult võimendanud need, kellele on Eesti Päevaleht oma hea ajakirjandusliku töö pärast pinnuks silmas, siis kulub ära üks selgitus.

Kordan veel: Eesti Päevaleht ei ole kaotanud oma kultuuritoimetust. Vastupidi, kultuuri kajastamine ja selles tehtavad valikud on meie toimetuse jaoks tähtsad. Oleme oma lugude ja teemade valiku koha pealt nõudlikud. Tahame pidevalt areneda, arvestada lugejate huvisid, kajastada laiemalt ka Eesti kultuurielus olevaid probleeme ja kultuuripoliitikaga seotud valikuid. Sellest sügisest avaldasime oma uue taskuhäälingu saate „Lappaja”. Eriprojekte ja üllatusi on meil plaanis uueks aastakski.

Eesti Päevaleht ei ole oma kultuuritoimetust kaotanud, vaid viis selle nädalalõpulehega LP ühe juhtimise alla.

Arengu osana oleme üle vaadanud ka selle, kuidas me omas majas tööd teeme. Selle tulemusena otsustasime viia kultuuritoimetuse ja meie nädalalõpulehe LP ühe juhtimise alla, sest nende teemavalik ja olemus on omavahel loomulikus seoses ja paljuski läbi põimunud. Selle asemel, et toimetada killustunult omaette, viisime nende kahe üksuse tegutsemise uuele tasemele ja mõtlesime rohkem läbi. Nii sündiski sel suvel LP ja kultuuritoimetus.

Sellest sammust on võitnud nii LP kui ka meie kultuuritoimetus, kuid eriti palju potentsiaali on selles just meie igapäevase kultuuriajakirjanduse võimestamiseks. Teeme neid samme mitte Eesti Päevalehes kultuuri tapmiseks, vaid just selleks, et meie kultuuriajakirjandus oleks tugevam.

Ärge muretsege, Eesti Päevalehest ei kao kultuur mitte kuhugi.