Kuninga tagasitulek

Valimised lähenevad ja kandidaadid püüavad iga nipiga tähelepanu köita, ehkki nende jutul pole sageli saba ega sarvi.

Kui Kristen Michal väitis, et Reformierakond võib Tallinnas Keskerakonna kukutamise nimel teha EKRE-le koostööpakkumise, hakati seda tõsimeeli arutama. Ehkki on ju üsna selge, et Reformierakond ei võida pealinnas valimisi ja saab parimal juhul loota üksnes sellele, et hoopis Keskerakond teeb neile mingi pakkumise. Jutt mingist Keskerakonda välistavast laiast koalitsioonist on täiesti mõttetu, sest sellisel juhul peaksid sinna kuuluma ju ka näiteks sotsiaaldemokraadid, kes ei istu eluilmaski EKRE-ga ühe laua taha, ja Tegus Savisaar, keda samuti mitte keegi oma elutoas näha ei soovi.

Aga eks Reformierakond ongi nagu kukutatud monarh, kes siiamaani arvab, et jumala salvitud valitseja troonilt tõukamine oli kohutav kuritegu, mis nõuab kättemaksu. Seetõttu on tema mõtlemisvõime pehmelt öeldes kinnisideede küüsis. Ajast aega on kukutatud kuningad väsimatult vandenõusid sepitsenud ja välismaalt palgasõdureid kogunud, et taastada oma õigused, sissetulekud ja kuninglikud privileegid. Ükskõik kelle relvade jõul, mis tahes hinnaga – ainult tagasi troonile! Seejuures ollakse oma ekslikes soovunelmais kindlad, et rahvas igatseb ja armastab oma kuningaid endiselt, ainult käputäis reeturlikke vandenõulasi sogab vett.

Reformierakond on nagu kukutatud monarh, kes siiamaani arvab, et jumala salvitud valitseja troonilt tõukamine oli kuritegu, mis nõuab kättemaksu.

Nii et kui Michal räägib EKRE abiga Keskerakonna kukutamisest, teeb ta seda üksnes selle pärast, et on veendunud: Tallinna rahvas soovib üle kõige senisest linnavalitsusest vabaneda ja alistuda Reformierakonna targale juhtimisele. Selle eesmärgi saavutamiseks on sobilikud kõik vahendid, aktsepteeritud iga liitlane. Peaasi on alistada nurjatu!

Aga see pole nii. Keskerakonnal on õnnestunud sooritada imeline trikk, millega eksitab oma jälitajaid ka meres elav seepia. See kalmaaritaoline elukas paiskab hädaohtu sattudes endast välja tumeda tindipilve, mis võtab tema kuju. Vaenlane hakkab tindipilve ründama, aga läbipaistvaks muutunud seepia laseb vaikselt jalga.

Ka Keskerakond on tekitanud enda kõrvale Savisaarest, Ivanovast ja mõnest koomilisest ärimehest tindipilve, mille kõrval näib ise üsna kahjutu olevusena. Häda on ka selles, et konkurendid pole suutnud linnapea ametisse välja käia ühtegi tõsiselt võetavat konkurenti. Mina ei oska küll arvata, mille poolest oleks Michal või Vakra paremad kui Taavi Aas. Rääkimata Martin Helmest! Jah, midagi head senises linnavalitsuses pole ja neid toetada ei taha, aga teised valikud on kahjuks samuti nigelad.

Nimelt Keskerakond oleks oravate loogiline liitlane. Mitu Reformierakonna juhtkuju on ju oma töömeheteed alustanud Savisaare käe all.

Muide, tegelikult oleks nimelt Keskerakond oravate kõige loogilisem liitlane. Kust see kole tüli küll alguse sai? Mitu praegust Reformierakonna juhtkuju on ju oma töömeheteed alustanud just Edgar Savisaare käe all. Niihästi Kristen Michal, Keit Pentus kui ka Hanno Pevkur olid linnaosavanemad ajal, kui Savisaar oli linnapea. Hiljem muidugi tekkisid noortel omad väikesed ärid, hakati kilekottidega raha tassima ja asutati Autorollo. Eks väärtushinnangud kujunevad ikka noores eas ja suuri meistreid jälgides.