Foto: Eiliki Pukk

Tuletame meelde, et saatsime need teile 9. juunil 2017 ja hiljem veel korduvalt. Meile on kinnitanud nii Euroopa Komisjon kui Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et nendele küsimustele vastamine on teie ülesanne.

Teie vastus oli lõpuks, et soovite meiega vestelda mitteametliku vestluse vormis, sest vastamine väljuvat ametliku korrespondentsi raamest, ja niisuguse kohtumise dokumenteerimine ei ole lubatud. Andsime teile koheselt teada, et see ei ole aktsepteeritav, sest teie kui väga suure avaliku raha kasutaja peate selgitama oma tegevusi mitte meile personaalselt, vaid kõigile, kellel maksumaksjatena ja avalikkuse esindajatena on õigus seda teada. Tulime teile 18. septembril külla, kuid salvestamise osas kokkuleppele mitte jõudmise tõttu kohtumine sisuliselt ei alanudki. Lisame, et teie isiklikult kohtumisel ei osalenud.

Oma „kohtumisel reaalselt kohalviibinu" vastulauses 21. septembril Delfis/EPL-s püüdsite te muuhulgas jätta muljet, et RB Raili meeskond tutvustas EY tasuvusanalüüsi juba maikuus toimunud avalikel kohtumistel Tartus ja Tallinnas ja soovijad said küsida nii palju kui võimalik. Ilmselt täiesti kogemata läks teil meelest, et nende 2. ja 3. mail toimunud ürituste ajal EY 300 leheküljelist tasuvusanalüüsi ei olnud veel avalikustatud. Tasuvusanalüüs ilmus veebis alles pärast teie roadshow-d ning mitte aprillis nagu ta oma vastulauses väidate. Ilmus aga paraku ilma arvutuskäikudeta ja ilma selles töös viidatud kümnete algallikateta.

Te väldite EY tasuvusuuringu sisust rääkimist, kuid te ei pääse vastamisest. Asi on selleks liiga tõsine. Oleme teile saatnud oma analüüsi, et et tasuvusuuringus on vähemalt 4,1 miljardi euro ulatuses alusetult suurendatud tulusid. Peamiselt puhta õhu arvelt suurendatud tulud viivad järeldusele, et Rail Baltic ei ole sotsiaalmajanduslikult elujõuline ning Euroopa Liidu jaoks abikõlbulik. Vigade parandamise järel näitab EY uuring, et selliselt rajatav raudtee on kahjulik, sest ta on liiga kallis ja kulud jäävadki ületama tulusid. Halvimal juhul jääb ehitamine pooleli või tuleb meie kolmel riigil kogu saadav finantsabi ligi 5 miljardi euro ulatuses EL-le tagasi maksta.

Seetõttu esitame teile veelkordselt ja avalikult küsimused, millele palume põhjendatud ja sisulisi vastuseid, et tasuvusuuringu tõepärasus saaks selgemaks.

Palume selgitada EY Rail Balticu tasuvusanalüüsis esitatud alljärgnevaid algandmeid:

1) Millise veokitüübi järgi ja millistel põhjustel on lähteandmetesse valitud „Heavy Truck Fuel % OPEX: 25%" (lk 147)?

2) Miks on lähteandmetes aktsiisimäärana kasutatud madalamat protsenti kui täna Eestis kehtib ning miks pole sarnaselt õhusaaste väliskuludele aktsiisi suurendatud koos SKP tõusuga (lk 147)?

3) Millise veokitüübi järgi ning millistel põhjustel on lähteandmetes kasutatud saastemõju väliskulu veokitele maanteel 0.10€/vkm ja linnas 0.22€/vkm (lk 146)?

4) Millises omavahelises proportsioonis on veokite saastemõju arvutustes kasutatud linna- ja maanteesõitude väliskulu?

5) Tasuvusanalüüsis pole võetud arvesse raudtee ehitusega seotud keskkonnamõjukulusid, raudteeobjekti poolt põhjustatud keskkonna püsivkulusid ning elektrirongide jaoks elektri tootmisega kaasnevad püsivkulusid. Palun selgitage, kuidas on eelnev kooskõlas EL tasuvusanalüüside koostamise juhendiga.

6) Kas tasuvusanalüüs on esitatud Euroopa Komisjoni struktuuriüksustele DG Move-le ja/või DG Regio-le?

7) Palume teatada tasuvusuuringule kinnituse andud välisvaatlejate nimed, nagu on viidatud ühisettevõtte RB Rail vastulauses 8.07.2017.

8) Kas tasuvusuuringu lõpparuanne on läbinud EY sisekontrolli protseduuri? Kui on, siis palun väljastage vastavuskinnitus.

Palume avalikustada tasuvusanalüüsis puuduvad arvutuskäigud järgmiste teemade osas:

9) Suurim tasuvusanalüüsi probleem puudutab veokite õhusaaste arvestust asulavälistel teedel (10 senti/km), mida on kasutatud sotsiaalmajandusliku kasu arvestamisel. Diskonteerimata tulu on sellisel eeldusel 3.3 miljardit eurot ehk ligi 20 protsent sotsiaalmajanduslikust kogutulust. Vastavalt tasuvusanalüüsis viidatud lähteallikatele vastab kasutatud ühikuhind EURO I ja EURO II klassi veoautodele. Asjakohases ajavahemikus 2026-2055 on mõistlik eeldada, et teedel sõidavad põhiliselt EURO VI normidekohased või veel madalama saastega veokid. Vastavalt korrektselt viidatud allikale on selliste veokite saastemõju 25 korda väiksem (0.4 senti/km). See muutus vähendab sotsiaal-majanduslikku tulu 3 miljardi võrra.

10) Asjakohase kaugvedudeks kasutatava veokitüübi (vt 1. küsimust) kasutamine vähendab sotsiaal-majanduslikku kasu 220 miljoni euro võrra.

11) Aktsiiside tõusu arvestamine korelatsioonis SKP tõusuga (vt 2. küsimust) nagu on arvestatud teiste majandusnäitajate puhul vähendab sotsiaalmajandusliku kasu 930 miljoni võrra.

12) Meie arvates ei ole raudtee ehituse poolt põhjustatud kasvuhoonegaaside emissioon ja teiste keskkonnamõjude, mida uue raudteekoridori rajamine tekitab, sotsiaalmajanduslikku mõju arvesse võetud. See näitab projekti ühiskonnale kasulikumana kui ta on tegelikult (vt 5. küsimust).

13) Kulude kokkuhoidu raudteekaubaveol on tasuvusanalüüsis leheküljel 179 (tabel 177) ja leheküljel 75 (tabel 26) illustreeritud terminalidevahelise raudteeveoga võrreldes seda uksest-ukseni autoveoga. Selline käsitlus ei võta arvesse kulusid, mis tekivad veol kliendi uksest raudteeterminalini ning sihtkoha raudteetermialist kliendi ukseni. Taoliste nn kohalike kulude mitte arvestamise tõttu on raudteeveo kulueelised teiste transpordiliikide ees üle hinnatud.

Palume avalikustada järgmised dokumendid:

1) Koopia kirjavahetusest RB Rail AS ja EY vahel MTÜ ARB poolt avalikustatud tausvusanalüüsi vigade teemal

2) Koopia kirjadest, mida RB Rail on saatnud tasuvusanalüüsis avastatud vigade teemal Euroopa Komisjoni ja Balti riikide ministeeriumitesse

3) RB rahvuslik uuring (viide 10)

4) Täpsustamata dokument EY, 2016 (viide 12)

5) Täpsustamata Soome transpordiameti uuring 2014 (lk 89)

6) Freight Flow Forecasting from Arctic Sea Route and Adriatic Route to Rail Baltica Railway Line. Jüri Sakkeus, Aado Keskpaik, Erik Terk (viide 99)

7) EY täpsustamata kaubavedajate võrdlusanalüüs (viide 138)

8) RB Rail AS poolt antud sisendi kaalutlused (viited 174 ja 175)

9) Raudtee ehitusmaksumuse kalkulatsioonid (viidatud lk 145)

10) Hoolduskulude võrdlusanalüüs, Atkins "Cost Estimation, Renewal & Maintenance and Benchmarking" Report (2017) (viidatud lk 145, 146, 147 ja 289)

Sisuliste vastuste esitamisel täname teid. Meie analüütiline ja kriitiline vastus saab olema avalik ja vajadusel osutame selles teie vigadele ja tunnistame enda omi. Me töötame selle nimel, et suuri otsuseid langetatakse kaalutletult, läbipaistvalt ja avalike dokumentide põhjal ning neid põhjendatakse sisuliselt.

Alla kirjutanud:

Priit Humal

Illimar Paul

Raul Vibo

Karli Lambot