Küsitlus: kas maksupoliitikat tuleb muuta?
Jürgen Ligi
rahandusminister
(Reformierakond)
OECD räägib midagi ka neile, kellele palju ette heita pole. Samas väärtustab ta kvalifitseeritud tööjõudu, mitte selle kõrgemat maksustamist, ning nimetab ettevõtte tulumaksu (ja tööjõumakse järjekorras teisena) majandust kõige koormavamaks
maksuks.
Tuleb vahet teha ka süsteemidel, meie sotsiaalmaks ja töötuskindlustus on kindlustatuse saamiseks ning seda ei saa saada teiste arvel tasuta. Meie kava on ka tööjõumakse alandada. Töötuskindlustusmakse alaneb 2013 ja tulumaks 2015. Maksuvaba miinimumi alandamiseks tuleb ka aeg.
Sven Sester
riigikogu liige (IRL)
Eesti on maksuvaba miinimumi korduvalt tõstnud. See on iseenesest mõistlik samm ja IRL toetab ka edaspidi maksuvaba miinimumi tõstmist vastavalt majanduse käekäigule ja riigi rahalistele võimalustele. Kindlasti tuleb arvestada, et tegu on üsna kalli maksumuudatusega.
Kinnisvaramaksu IRL ei toeta. Esiteks ei toeta me põhimõtteliselt kodude maksustamist, samuti tuleb arvestada, et enamikul Eesti inimestel ei ole kinnisvara näol akumuleerunud sellist rikkust, mille maksustamine oleks põhjendatud ja õiglane.
Kadri Simson
riigikogu liige
(Keskerakond)
Eesti maksusüsteem on liikunud viimastel aastatel üha enam tarbimismaksude suunas. Tarbimismaksude probleemiks on aga nende regressiivsus, mis tähendab seda, et väiksema sissetulekuga indiviidide suhteline maksukoormus on suurem kui suurema sissetulekuga indiviididel. Selle tasakaalustamiseks peaks olema tulumaksusüsteem oluliselt progressiivsem või peaks kehtestama mõne uue maksu, millel oleks suurem mõju suurema sissetulekuga inimestele. Ekslikult üritatakse Eestis luua muljet, et maksusüsteemi muudavad keeruliseks maksuastmed. Tegelikult muudavad süsteemi keeruliseks erandid ja täiendavad maksud. Seetõttu eelistan pigem tulumaksusüsteemi progressiivsuse suurendamist kui kinnisvaramaksu kehtestamist.
Progressiivsust on võimalik suurendada laias laastus kahel viisil: tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu või astmelise tulumaksu kehtestamisega. Juhin tähelepanu, et lisaks OECD-le on Eestile tulumaksusüsteemi progressiivsuse suurendamist soovitanud ka 2009. aasta jaanuari raportis IMF. Keskerakonna fraktsioon on riigikogus korduvalt algatanud astmelise tulumaksu kehtestamise eelnõu, millega suureneks inimeste tulumaksukoormus, kes teenivad üle 1500 euro kuus.
Valitsuskoalitsioon on otsustanud jätkata 2015. aastal tulumaksumäära vähendamist 20%-le. Selle sammu mõju on riigieelarvele hinnanguliselt 70 miljonit eurot ning suurema sissetulekuga indiviidid võidavad sellest sammust oluliselt rohkem kui väiksema sissetulekuga indiviidid. Hoopis vastupidi oleks, kui tõsta selle asemel tulumaksuvaba miinimumi.
Riigieelarvele oleks mõju sama, kui tõsta hoopis tulumaksuvaba miinimumi 1728 eurolt 2150 euroni aastas. Sellest sammust suureneks Eesti tulumaksusüsteemi progressiivsus ja sellest võidaksid just rohkem väiksema sissetulekuga inimesed.
Rannar Vassiljev
riigikogu liige
(SDE)
Väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormus on Eestis ebaõiglaselt suur. See tuleneb madalast tulumaksuvabast miinimumist, ühetaolisest tulumaksust ja suhteliselt kõrgetest tarbimismaksudest (käibe- ja aktsiisimaks). Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on mõistlik viis väiksema sissetulekuga töötajate maksukoormuse vähendamiseks.
Kapitalimaksude osatähtsus on Eestis Euroopa väikseim. See tähendab, et vara on meil kõige madalamalt maksustatud. Kapitalimaksude hulka kuuluvad muu hulgas ka kinnisvaramaks ja ettevõtete tulumaks.
Kinnisvaramaks on õiglasem kui maamaks, kuna maksustab madalamalt vähem varakaid ja väärtustab lisaks maale ka linnaruumi.
