Laaneots: NATO Euroopa liikmesriigid on riigikaitses mänginud aastakümneid "rehepappi"
Ajalehe Washington Post ajakirjanik Charles Krauthammer muretseb ilmselt siiralt NATO kollektiivkaitse reaalsuse eest. Kuid ta on ülekohtune, süüdistades USA president Donald Trumpi ainuisikuliselt selle küsimärgi alla panemises ainult selle pärast, et too oma Euroopa visiidil ei maininud, et NATO leppe artikkel 5 on kaljukindel.
Aga miks ta oleks pidanud seda tegema olukorras, kus NATO Euroopa partnerid, sattunud pärast Külma sõja lõppu ja NSV Liidu lagunemist detsembris 1991 eufooriasse, alustasid oma relvajõudude massilist vähendamist ja on tänaseks end praktiliselt desarmeerinud? Teatavasti Külma sõja perioodil kehtis NATO-s kokkulepe, et kõik liikmesriigid panustavad oma riigikaitsesse vähemalt 2 protsenti SKT-st. NATO vägede ülemjuhataja USA admiral James Stavridis väljendas 2011. aastal alliansis tekkinud olukorda järgmiselt: "Euroopa partnerriigid on minetanud võimekuse omada operatiivtasandil üksusi, planeerida, valmistada ette ning viia läbi suuremastaabilisi operatsioone."
Sisuliselt on NATO Euroopa liikmesriigid mänginud riigikaitses aastakümneid "rehepappi", vähendanud järjekindlalt oma kaitseeelarveid, pannes allianssi kaitseülesanded ameeriklaste kaela. Näiteks USA 2013. aasta kaitseeelarve moodustas NATO riikide summaarsest eelarvest 85 protsenti, möödunud aastal oli see 83 protsenti. Saksa Bundeswehril oli Külma sõja perioodil püssi all 560 tuhat meest, 12 võimsat 20 tuhande mehelist diviisi, tuhanded tankid, sajad lennukid. Täna on sellest järgi vaid hale vari 178 tuhande mehe, kolme diviisi, 340 tanki ja sadakonna lennuki näol. Sarnane pilt on ka teistes liikmesriikides.
Lääne-Euroopas elab pool miljardit inimest, USA-s enam kui 320 miljonit, sisemajanduse kogutoodang on mõlemas enam kui 17 triljonit USD, ehk ühesuurused. President Trumpil tekkis kindlasti küsimus, miks ainult ameeriklased peavad kaitsma Euroopat ja verd valama partnerite eest. Olles enam kui kümme aastat olnud vahetu osaleja kõikvõimalikes NATO riikide nõupidamistes tean, et peale lõputu "õhu võngutamise" ei toimunud pärast neid eriti midagi kaitsevõimekuse tõstmise osas. Vastupidi – vaatamata Venemaa suurenevale agressiooniohule vähendasid mõned liikmesriigid oma kaitseeelarveid veel möödunud aastal. Ehk sunnib USA presidendi ultimatiivne nõue Euroopa poliitikuid kiiremini tõstma oma riikide kaitsevõimet.
Ärgem unustagem, et viimase saja aasta jooksul toimunud kaks maailmasõda leidsid aset Euroopas. Mõlema sõja ühe initsiaatorina esines Venemaa. Nüüd valmistub ka järjekordseks katseks taastada Vene impeerium ja saada "globaalseks administraatoriks". Mõlema maailmasõja lõpetamises oli otsustav roll USA-l. Pole kahtlust, et uue sõjalise kriisi puhul Euroopas tulevad ameeriklased kindlasti oma liitlastele appi.
