Tarmo Lausing koos oma lapsega. Foto: erakogu

Siiski korrigeeriksin proua presidenti siinkohal: "võimestamist" vajavad tegelikult kõik, nii eesti kui vene või mistahes muu emakeelega lapsed. Seda ei peaks kitsendama ainult lõimumisprojektiks, vaid käsitlema rahvusliku investeeringuna, millest võidab kogu Eesti. Miks mitte olla sellega eeskujuks ka oma naabritele ja teistele maailma rahvastele ja riikidele?

Eesti noored põlvkonnad on juba praegu tuntud väga hea inglise keele poolest – see on hea platvorm, millelt edasi liikuda.

Inglise keel ei olegi enam vaid keel, pigem baasvõimekus, mis on vajalik igale inimesele, kes tahab moodsas maailmas edukas olla. Et aga tõeliselt "võimestada" meie järglasi, tuleks lisaks kahele keelele pakkuda veel keeli – loomulikult juba vastavalt igaühe soovile ja vabal valikul.

Kolme lapse isana olen kogenud, et noores eas omandavad lapsed väga palju ja väga kiiresti – nad on nagu käsnad, kes imavad sisse kõik informatsiooni, mis neile ette antakse. Miks siis mitte õpetada neile keskmisest rohkem keeli?

Minu lapsed räägivad igapäevaselt kahte - eesti ja inglise keelt. Enne kooli oli neil venekeelne lapsehoidja, nii said nad "köögikeele tasemel" vene keelega tuttavaks. Esimeses klassi õppis vanem poiss (pildil) hiina keelt ja praegu omandavad mõlemad koolis käivad lapsed prantsuse keelt.

Panustamine laste haridusse ja sealhulgas nende keeleoskusesse on parim investeering, mida me inimestena ja ühiskonnana teha saame. Seetõttu toetan presidendi ettepanekut kahel käel ja loodan, et ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps haarab sellest mõttest kinni!