Lastekaitseseltsid: Päevalehe väited olid õiged, sotsiaalministeerium ja pressinõukogu pole täpsed
Kuna avatus, õiglus ja õigus informatsioonile on demokraatia põhiväärtuseks, siis hämmastab ühendusi Sotsiaalministeeriumi käitumine, mis seisneb suhtumises: ainult meie teame õigeid vastuseid. Kuna MTÜ-de projektipõhine rahastamine teostub Sotsiaalministeeriumi kaudu, siis on see võimaldanud Sotsiaalministeeriumil olla oma rahastusotsustes seaduslikult ebaõiglane erinevate rahataotlejate osas. Seda enam hämmastab ühendusi kaks Pressinõukogu otsust Kadri Ibruse Eesti Päevalehe artiklite osas, kuna tegemist on ainult ühepoolse tõendite hindamisega.
Esiteks ei ole faktidega kaetud Pressinõukogu otsus 14.11.2013
Riigikogu sotsiaalkomisjonis 18.09.2012 aset leidnud arutelul oli MTÜ Lapse Huvikaitse Koda ainsana selle poolt, et lükata universaalsete lastetoetuste tõus määramata tulevikku, kuigi teised laste huve kaitsvad organisatsioonid nõudsid selle kohest suurendamist. Kuna Riigikogu infotalitus ei ole sotsiaalkomisjoni istungi stenogrammi avalikkusele avaldanud, siis tundub, et otsustamisel tugineti ainult ühe osapoole arvamusele. Soovime rõhutada avalikkusele, et võrdseid õigusi tagama pidavas Sotsiaalministeeriumis pole jätkuvalt ei toetuste jagamise protsess ega projektide hindamine õiglane ja läbipaistev. Seega evib avalikku võimu teostav organisatsioon seadustatud ebaõiglust, seda eriti Laste- ja Perede osakonna kaasabil, mille puhul pole jätkuvalt selge, kuidas toimub avaliku rahastuse jaotamine just selle osakonna kaudu. Avalikkusele pole tänaseni jätkuvalt teada, kes Sotsiaalministeeriumis konkreetselt hindas MTÜ Lapse Huvikaitse Koja ja Marika Ratniku projekte ja kinnitas paljude aastate jooksul Marika Ratniku mitmete MTÜ-de poolt teostatud töid.
On äärmiselt kahetsusväärne, et avalik institutsioon, kelle ülesanne on kaitsta eelkõike vaesuses elavate laste huve ning kasutada maksumaksja raha säästlikult on asunud hoopis iseenda ning vigase juhendi koostanud MTÜ mainet kaitsma, jättes mitmetele EPL ajakirjaniku poolt esitatud olulistele küsimustele vastamata.
Oleme jätkuvalt seisukohal, et Marika Ratniku juhitud MTÜ Lapse Huvikaitse Koja üks põhiprobleeme oli teiste lastekaitse organisatsioonide vähene kaasamine ning rõhutame, et objektiivselt ei omanud MTÜ Lapse Huvikaitse Koja esindaja absoluutselt mingisugust õiguslikku alust esindada ainuisikuliselt teisi sotsiaalvaldkonna lastekaitse organistasioone. MTÜ Lapse Huvikaitse Koda oleks pidanud edendama dialoogi ja koostööd teiste organisatsioonidega, mitte võtma endale ainuisikulise otsustaja rolli.
Seega on jätkuvalt küsitavad selle hiigelsuuri rahalisi eraldusi saanud MTÜ kulud ja tulud ning põhjus,miks Sotsiaalministeerium just seda organisatsiooni rahastas ebaproportsionaalses mahus mitmete aastate jooksul. Rõhutame, et MTÜ Lapse Huvikaitse Koja finantskulutused, mis tulid otseselt avalikust rahastusest, pole jätkuvalt avalikkusele selged. Nüüdseks on teada, et organisatsioon on muutnud oma 2012. majandusaasta algset aruannet, vähendades selle rahalist mahtu.
Teiseks ei ole faktidega kaetud Pressinõukogu otsus 13.06.13.
Tänaseks on selgunud, et Sotsiaalministeerium ei ole küsinud ekspertidelt hinnangut terve väljatöötatud laste heaolu hindamise abivahendi kvaliteeti kohta, vaid konkreetselt ühe probleemi kohta, mis puudutab empiirlises psühholoogias kasutatavat Rosenbergi enesehinnangu küsimustikku ning Becki 13-osalist depressiooniskaalat. Sotsiaaltöö- ja sotsiaalpoliitika ajakirjas 3/2012 on Marika Ratnik ja Margit Pajo avaldanud artikli „Lapse heaolust lähtumine lastekaitsetöös“ milles autorid kinnitasid,et hindamisvormide väljatöötamises osalesid ka sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna spetsialistid. Välja töötatud juhendmaterjali sisuline ja akadeemiline kvaliteet on jätkuvalt terviklikult hindamata ning konkreetse vastuseta, miks oli laste heaolu käsitlevas juhendis kasutatusel täiskasvanute alkoholisõltuvuse skaala AUDIT ning kas osa töövahendist oli plagieeritud kirjastuse Medicina narkoloogia õpikust?
Tsiteerime siinkohal 15. 11.2013.a koostatud ekspertarvamust, mis lükkab otseselt ümber Pressinõukogu otsuse Nr. 457: "Perede ja Laste Nõuandekeskuse hindamisjuhendis on küsimustikke ja skaalasid vääralt kasutatud kõigis mõeldavates aspektides, rikkudes nii autoriõiguse, psühhomeetria kui ka diagnostiliste hinnangute andmise reegleid, eetikanorme ja tavasid. Hindamisjuhendi koostajad on demonstreerinud täielikku ebaprofessionaalsust psühhomeetria valdkonnas." (Tallinna Ülikooli psühholoogia instituut, 15. oktoober 2013).
Laste eeskoste organisatsioonid ühinevad psühholoogia ekspertide Anu Realo, Aleksander Pulveri ja Helle Pullmanni arvamustega, mida nad on väljendanud oma eksperthinnangutes ning kirjavahetuses Sotsiaalministeeriumiga.
Seega leiavad ühendused, et Pressinõukogu otsus Nr. 457 on ennatlik, kallutatud ega põhine faktilisele teabele, vaid ainult ühe osapoole hinnangule. Ühenduste hinnagul on Kadri Ibruse artiklites esitatud väidetes tegemist lastekaitsega tegelevate ühenduste arvamuse adekvaatse edasiandmisega. Ootame Pressinõukogult ja Sotsiaalministeeriumilt juhtumi faktipõhist menetlust ning arutlevale ja ausale demokraatiale kohast suhtumist.
Ühispöördumise esitajad:
Toomas Palu - Unicef Eesti
Kristiine Vahtramäe - Eesti Lastevanemate Liit
Kärt Mere - Nõmme Lastekaitse Liit
Gerda Sillaste - MTÜ Hea Algus
Heidi Rätsep - Caritas Eesti MTÜ
Malle Kobin - Eesti Kasuperede Liit
Sirje Grossmann - Loot - Eesti Lastefond
Kaie Kranich - Rakvere Lastekaitse Ühing
Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa Võrgustik( EAPN Eesti MTÜ), Lapse Huvikaitse Töörühm
Loe ka:
Sotsiaalministeerium tootis suure raha eest teaduslikku praaki (25.04)
Lastekaitseliidud: ministeerium lõpetagu raha salajane suunamine (02.05)
Riigilt ohtralt toetust saanud MTÜ vaigistas teiste seltside hääled (02.07)
Psühholoog: ministeerium kiitis heaks juhmi juhendi (09.12)
Aleksander Pulveri eksperthinnang MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus poolt tehtud lapse heaolu hindamisjuhendile, mis kannab Sotsiaalministeeriumi logo ja mida jagatakse sotsiaaltöötajatele. Vaata siit!
