Kas tõesti on sedavõrd traagiliselt alanud liiklusaastas süüdi vaid ootamatult maha sadanud lumi ning liiga leebed nõuded teehooldusele? Ilmastiku- ja teeolud mängivad kahtlemata oma osa, kuid   valdaval juhul on küsimus siiski rooli ja istme vahelises tihendis - autojuhis. Autojuhis, kes istub joovastavaid aineid tarvitanuna rooli. Autojuhis, kes istub väsinuna rooli. Autojuhis, kes iga ilmaga armastab kiirust ületada ja ei karda ohtlikke möödasõite. Autojuhis, kes ei mõtle, et tema halb otsus võib pöördumatult segi paisata teiste inimeste elu. Või selle elu lõpetada. 

Ohtralt talvistes teeoludes toimunud liiklusõnnetusi on andnud siseministeeriumile põhjuse nõuda talviste teehooldusnõuete karmistamist. Ametkonnad kutsuvad suurema lumesaju saabudes inimesi autosid koju jätma või ülima ettevaatlikusega sõitma, kuid õnnetused juhtuvad ikka ja jälle.

Üheks põhjuseks, miks hoiatused mõjuvad kui hane selga vesi, võib olla inimeste liigne harjumine hea eluga. Kuigi roolijoodikute karistused on küllaltki karmiks muutunud, lüüakse siiski neile käega ja ollakse võimelised oma patud kinni maksma. Äkki peaks selliste rikkumiste puhul arestikambrit kergemini kasutama?

Uinutavad tähelepanu

Autodki on muutunud nii mugavaks, et lausa uinutavad tähelepanu. Tänapäevased odavama hinnaklassigi autod on tavaolukorras sedavõrd hästi juhitavad ja täis elektroonilisi abimehi, nii et vajadus keskenduda tõesti auto juhtimisele muutub üha väiksemaks. Kui aga tee on lumine, rehvid ei haardu ja teine samasugune tuleb veel vastu, on õnnetus kerge juhtuma.