Lauri Vahtre: Mart ei tõusnud ega üritanudki tõusta säravasse tippu, kuid ta oli alati olemas, kui langetati tähtsaid otsuseid
Nii võib Nutti näiteks pidada Eesti kodakondsuspoliitika kui mitte isaks, siis üheks alussambaks. Ta ei kadunud kolmekümne aasta jooksul kordagi pildilt. Tänase Eesti lõimelõngades on palju Nuti tehtut.
Mart Nuti esituses muutusid keerulised küsimused lihtsaks ja tema pakutud lahendus enesestmõistetavaks. Sest tema vaoshoitud olemise ja kõnemaneeri varjus peitus peale teadmiste ja tarkuse ka kavalust. Harva juhtus, et ta tõstis häält või muutus ägedaks, kuid see ei tähenda, et ta poleks oma joonest kinni hoidnud. Vastupidi. Ühe kaasvõitleja hämmastunud märkuse kohaselt käis tüüpiline Mart Nuti osalusel toimunud koosolek nii, et Mart aina noogutas öeldu peale, aga koosoleku lõppedes otsustati nõnda, nagu tema juba alguses ette oli pannud.
Ka riigikogu fraktsiooni koosolekuil tekkis mitmelgi kaas-riigikogujal harjumus mistahes keerulisema küsimuse üleskerkimisel kõigepealt tema poole vaadata. Mida ütleb Nutt?
Kahjuks pole nüüd enam võimalik küsivalt tema poole vaadata. See on suur kaotus, sest neid, kes oskaksid siduda rahvusliku aate liberalismi ja demokraatia aadetega, polegi tegelikult palju. Ikka kaldutakse ühele või teisele poole, suutmata neid ühendada. Kuid tuleviku Euroopa võib-olla suurim probleem ja ülesaane on just see, kuidas demokraatia, vabameelsus ja rahvuslus ühele lainele viia.
Paljud ei usu selle võimalikkust, Mart Nutt uskus. On kahju kõigi nende tarkade, sõna otseses mõttes nutikate märkuste ja osutuste eest, mis nüüd igavesti tegemata jäävad. Kuid tänagem saatust selle eest, mis Mardil teha lasti, sest seda ei ole vähe.
