Niisugused laste kasvatamist alahindavad väited ajalehes, mis väidab end seisvat eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade, panevad pehmelt öeldes imestama. On ilmne, et Eesti riik ja kultuur saavad kesta ainult seni, kui meil on olemas järelkasv laste näol. Ilma lasteta tulevikku pole, ükskõik kui palju raha me pensionipõlveks kõrvale ka ei paneks. Eriti arusaamatuks jääb artikkel seetõttu, et ühtegi sündmust, millele emotsionaalse looga reageerida, pole ju toimunud.

Riik ei kamanda

Kõige enam häirib aga mind kui naist ja ema siiski teksti ülesehitus, mis asetab laste sündimise mingisse arusaamatusse kvoodimajanduse ja ideoloogilise võitluse võtmesse. Lepiku väide, justkui keegi Eesti riigis kamandaks meie naisi lapsi saama, sest riigil on neid tarvis, on alusetu. Midagi sellist pole olnud ega ka tule.