Kokku lepiti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist 1%-ini sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel. Alla ei kirjutanud vaid EKRE, kelle hinnangul seatud eesmärk oli liiga väheambitsioonikas. Nende hinnangul oli teadusesse vaja veel kaks korda rohkem ehk 2%.

See lootus on nüüd surnud. Sel nädalal avalikustatud valitsuse eelarvestrateegias külmutati teaduse rahastus järgnevaks neljaks aastaks senisele tasemele. Inflatsiooni ning Euroopa struktuurifondide rahastuse vähenemise tulemusena toovad valitsuse tänased otsused hoopis kaasa teaduse rahastamise vähenemise. Juba täna on Eesti teadus- ja arendustegevuse maht kordi madalam Euroopa Liidu keskmisest.

Mida me kaotame?

Me jätame hüvasti Eesti edulooks olnud tippteadusega. Perspektiivitu tulevik ei innusta meie maailmatasemel tippe oma tulevikku Eestiga siduma ning ei saa jääda lootma vaid patriotismile teaduse säilimiseks. Loteriina jagatavad teadusgrandid ei taga töörühmade järjepidevust. Meie tippteadlastele on alati avatud uksed teistes riikides, ja isamaa-armastus üksi neid siin ei hoia.

Me jätame hüvasti heal tasemel, tasuta ja eestikeelse kõrgharidusega. Juba praegu nendivad rektorid, et tasuta kõrgharidus on ilmselt esimene kaasnevatest ohvritest. Ingliskeelsete õppekavade avamine ja laiendamine on alternatiivne võimalus eelarveauke lappida. Aga kust leida heal tasemel õppejõude ja juhendajaid, kui meie tippteadlased lahkuvad? Koos kõrghariduse kättesaadavuse ja taseme langusega kaotame terve põlvkonna tuleviku teadlasi, insenere, õpetajaid, arste ja teisi eksperte. See tähendab ka seda, et vähem tänaseid pisikesi Eesti õppureid viib tulevik kõrghariduse ja maailmatasemel teaduse juurde.

Hüvasti kõrgtehnoloogilisele Eestile

Me jätame hüvasti nutikalt majandatud Eestiga. Ettevõtjad vajavad kõrgelt haritud spetsialiste, ja kui Eestis see ressurss puudub, ei ole siin mõtet ka kõrgtehnoloogilist ettevõtlust arendada. Teadus on innovatsiooni lähtekohaks. Kaotades tippteaduse Eestis, muutume järgnevateks aastakümneteks kõrgtehnoloogiliste lahenduste impordimaaks, sisseostjateks. Mida meie väikesel riigil on sellises olukorras üldse eksportida? Metsa, maavarasid, süsinikukvoote? Seda hinda maksab kogu Eesti ja eriti meie järeltulevad põlved.

Me jätame hüvasti teadmistepõhise ühiskonnaga. Ühiskonnaga, kus väärtustatud on faktipõhine lähenemine, teaduslik meetod, kontrollitud lahendused. Kui valitsuse tasemel teadust kui innovatsiooni taganttõukajat, kui investeeringut ei usaldata, miks peaks teadust ja teadlasi usaldama oma laste vaktsineerimisotsust vaev noor ema või isa? Või vähihaige, kes langetab valikut tõenduspõhise meditsiini ja posijatele maksmise vahel?

Eesti teadlased, teaduse sõbrad ning ettevõtjad on leinas. Me leiname usalduse kaotust, kokkulepete lagunemist, tulevikuperspektiivide hävimist. Me leiname kaotatud võimalust teha Eesti teaduspõhiselt paremaks, jõukamaks ja tervemaks riigiks.