LEO KUNNAS: Kuidas säästa poolteist miljardit?

Kas li­gi poo­le­tei­se mil­jar­di kroo­ni ku­lu­ta­mi­ne on pii­sa­valt olu­li­ne tee­ma, et vää­riks eral­di ar­tik­lit?

Sa­mas­se suu­rusjär­ku kuu­lub vaid­lu­sa­lu­ne rii­gi­pool­ne tei­se pen­sio­ni­sam­ba 2009. aas­ta sis­se­mak­se, mis on um­bes 1,6 mil­jar­dit kroo­ni. Ter­veid lu­gu­de­see­riaid esi­le kut­su­nud pen­sio­ni­de ko­ju­kan­de või loo­mei­ni­mes­te rii­gi­pool­se toe­tu­se mak­su­mus on sel­le­ga võrrel­des tas­ku­ra­ha. See­ga ilm­selt vää­rib.

Pool­teist mil­jar­dit võiks sääs­ta, kui loo­bu­da kait­se­mi­nis­tee­riu­mi ka­vast os­ta he­li­kop­te­rid, mil­le­sar­na­seid tei­ne rii­gia­su­tus, si­se­mi­nis­tee­rium ju­ba nii­gi han­gib. Kui Ees­ti mu­ret­seks to­pelt kop­te­ri­par­gi, rii­suks see va­ja­lik­ke va­hen­deid teis­te, es­ma­seks ise­seis­vaks kait­seks märk­sa täht­sa­ma­te võime­te aren­da­mi­se ar­velt, kus­juu­res rii­gi­kait­se­li­ne efekt puu­duks. Kui va­rem rää­gi­ti õhupääs­te­tee­nis­tu­se loo­mi­sest, siis uues sõja­li­se kait­se aren­gu­ka­vas ku­ni 2018. aas­ta­ni on si­su­li­selt sa­ma pro­jekt saa­nud uue ni­me – nüüd rää­gi­tak­se trans­por­di­kop­te­ri­test.

Aren­gu­ka­va jär­gi on kop­te­ri­te han­ki­mi­se pea­mi­ne eesmärk ra­huaeg­set kiir­rea­gee­ri­misvõimet kand­va­te üksus­te tak­ti­ka­li­ne trans­port, vaat­lus- ja tu­vas­tus­len­nud ning me­dit­sii­ni­li­se eva­kuat­sioo­nivõime loo­mi­ne, üht­la­si mai­ni­tak­se va­ja­dust toe­ta­da si­se­jul­geo­le­kut, näi­teks pii­ri­val­vet ot­sin­gu- ja pääs­te­len­du­de­ga. Kop­te­ri­te hul­ka po­le ka­vas ot­se­selt mai­ni­tud, tõen­äo­li­selt jääks see nel­ja ku­ni kuue len­nu­ma­si­na va­he­mik­ku. Han­ke eel­da­ta­vaks mak­su­mu­seks ku­ju­neks sel ju­hul li­gi pool­teist mil­jar­dit kroo­ni. Loo­mu­li­kult nõuaks ra­ha ka kop­te­ri­te ülal­pi­da­mi­ne ja igap­äe­va­ne nen­de­ga ope­ree­ri­mi­ne.

Igaühel oma kopter?

Sar­nas­teks eesmär­ki­deks kop­te­ri­te ost­mi­se­ga on aga si­se­mi­nis­tee­rium ju­ba märk­sa kau­ge­ma­le jõud­nud. Ju­ba ka­he aas­ta eest kin­ni­tas si­se­mi­nis­ter ka­va han­ki­da viis he­li­kop­te­rit, neist ne­li 2013. aas­taks. Len­nu­sal­ga põhi­funkt­sioon on pii­ri­val­ve­len­nud, kuid salk peab ole­ma võime­li­ne te­ge­ma ka ot­sin­gu- ja pääs­te­len­de, ta­ga­ma pääs­teo­pe­rat­sioo­ni­de val­mi­dust Ees­ti õhu­ruu­mis NA­TO õhu­tur­be­len­du­de ajal ning me­dit­sii­ni­len­de. Veel pea­vad han­gi­ta­vad kop­te­rid ole­ma võime­li­sed pea­le võtma ku­ni 12 ini­mest või 1500 ki­log­ram­mi las­ti. See võimal­dab neid va­ja­du­se kor­ral ka­su­ta­da trans­por­di­kop­te­ri­te­na. Eral­di on ka­vas rõhu­ta­tud va­ja­dust sõlmi­da kait­se­mi­nis­tee­riu­mi­ga kok­ku­le­pe NA­TO õhu­tur­be­len­du­de ajal ot­sin­gu- ja pääs­te­funkt­sioo­ni ta­ga­mi­seks. Eri­ne­vu­si ka­he mi­nis­tee­riu­mi plaa­ni­des õie­ti po­le, liht­salt si­se­mi­nis­tee­riu­mi kol­lee­gid olid va­ra­se­mad ja põhja­li­ku­mad.  

Eu­roo­pa Liit on toe­ta­nud si­se­mi­nis­tee­riu­mi pro­jek­ti 221 mil­jo­ni kroo­ni­ga, mil­le eest han­gi­ti üks Agus­ta-West­land 139 tüüpi kop­ter, tei­ne jõudis Ees­tis­se käe­so­le­va aas­ta jaa­nua­ris ja kol­man­dat on oo­da­ta 2010. aas­tal. Li­saks eu­ro­ra­ha­le näeb si­se­mi­nis­tee­riu­mi ka­va et­te in­ves­tee­ri­da pro­jek­ti ku­ni 2020. aas­ta­ni orien­tee­ru­valt 1,25 mil­jar­dit kroo­ni.

Kait­se­mi­nis­tee­rium on muut­nud pro­jek­ti ni­me ja püüdnud lei­da li­sapõhjen­du­si, kuid si­su see ei muu­da: te­gu oleks sa­ma­su­gus­te kop­te­ri­te­ga, mis täi­dak­sid sa­mu funkt­sioo­ne kui si­se­mi­nis­tee­riu­mi va­lit­se­mi­sa­las ole­va pii­ri­val­ve len­nu­sal­ga kop­te­rid. Tor­kab sil­ma, et kait­se­mi­nis­tee­riu­mi aren­gu­ka­vas kir­jel­da­tud üle­san­deid on võima­lik Ees­ti tin­gi­mus­tes trans­por­di­kop­te­ri­te­ga täi­ta ai­nult ra­hu ajal. Sõja kor­ral on trans­por­di­kop­te­reid võima­lik ka­su­ta­da vaid koos la­hin­gu­kop­te­ri­te ja hä­vi­tus­len­nu­ki­te­ga, mis pea­vad loo­ma nen­de õhkutõus­mi­seks ele­men­taar­sed tin­gi­mu­sed, see tä­hen­dab saa­vu­ta­ma vä­he­malt tak­ti­ka­li­se üle­kaa­lu õhus. Konf­lik­ti al­ge­ta­pil, mil vaen­la­sel on ilm­selt õhuüle­kaal, lõpeks vaat­lus-, trans­por­di- või me­dit­sii­ni­li­se eva­kuat­sioo­ni lend tõen­äo­li­selt kop­te­ri al­la­tu­lis­ta­mi­se­ga. Ku­na meil puu­du­vad nii prae­gu kui ka tu­le­vi­kus res­sur­sid hä­vi­tus­len­nu­ki­te või la­hin­gu­kop­te­ri­te han­ki­mi­seks, po­le trans­por­di­kop­te­ri­tel es­ma­se ise­seis­va kait­sevõime sei­su­ko­hast täht­sust ega prak­ti­list ka­su­ta­misväär­tust. 

Mõrv rahakotis

Ees­ti väi­ke­se ter­ri­too­riu­mi ja suh­te­li­selt hea tee­devõrgu tõttu on meil liht­sam ve­da­da sõdu­reid veoau­to­de­ga. Sa­mu­ti ei an­naks ja­lav­äe­kom­pa­nii ve­du nel­ja trans­por­di­kop­te­ri­ga rühma­de kau­pa kol­me-nel­ja len­nu­ga olu­list ajavõitu, sest veoau­to­de­ga lii­kuv ter­vik­kom­pa­nii jõuaks sel­le aja pea­le sa­ma kau­ge­le või kau­ge­ma­le­gi. Mis puu­tub me­dit­sii­ni­li­se eva­kuat­sioo­nivõime loo­mis­se, siis oleks meie kao­tus­te hulk sõja­li­se konf­lik­ti kor­ral pa­ra­ku pal­ju suu­rem, kui jõuak­si­me nel­ja-viie kop­te­ri­ga ära ve­da­da. Põhi­li­seks eva­kuat­sioo­ni­va­hen­diks jääk­sid ik­ka­gi au­tod. Ka peaks vaen­la­ne sel ju­hul lu­ba­ma meie Pu­na­se Ris­ti tun­nu­se­ga kop­te­ri­tel va­balt rin­gi len­na­ta, mil­les on põhjust süga­valt ka­hel­da.

Kop­te­ri­te saat­mi­ne mõne­le rii­givä­li­se­le sõja­li­se­le ope­rat­sioo­ni­le, näi­teks Af­ga­nis­ta­ni, tä­hen­daks aga kah­te as­ja: esi­teks trügi­mist suur­te­le ja ri­kas­te­le rii­ki­de­le jõuko­ha­se­le män­gu­maa­le ning tei­seks tõelist mõrva mak­su­maks­ja ra­ha­ko­tis. Trans­por­di­kop­te­ri­test on Af­ga­nis­ta­nis tões­ti te­rav puu­dus, sest nen­de ülal­pi­da­mi­ne on seal­ses kar­mis klii­mas vä­ga kal­lis ja liit­la­sed ei ta­ha kop­te­reid sin­na saa­ta. Kuid see ei ole küsi­mus, mil­les meil oleks põhjust tor­ma­ta suur­rii­ki­de au­ke lap­pi­ma.

On pal­ju võima­lu­si nap­pe res­surs­se rat­sio­naal­se­malt ka­su­ta­da. Ühe kop­te­ri han­ki­mi­seks ku­lu­va ra­ha eest saab näi­teks va­rus­ta­da trans­por­di­va­hen­di­te­ga ter­ve ja­lav­äe­pa­tal­jo­ni – 800–1000 ini­mest. Tak­ti­ka­li­se õhut­rans­por­di, vaat­lus- ja tu­vas­tus­len­du­de ning me­dit­sii­ni­li­se eva­kuat­sioo­nivõime esi­letõst­mi­ne uues aren­gu­ka­vas on kum­ma­li­ne, sa­mal ajal kui seal po­le sõna­gi es­ma­se ise­seis­va kait­sevõime sei­su­ko­hast olu­lis­te suurtükiv­äe ja kaar­tu­levõime, pio­nee­ria­las­te võime­te või tu­le­juh­ti­misvõime aren­da­mi­se ega aja­tee­nis­tu­se suu­ren­da­mi­se koh­ta.

Süve­ne­va ma­jan­dusk­rii­si tin­gi­mus­tes oleks en­nat­lik loo­ta, et äs­ja teh­tud 676 mil­jo­ni kroo­ni suu­ru­ne kait­se­ku­lu­tus­te kär­be jääb vii­ma­seks. Kait­se­ku­lu­tus­te vä­hen­da­mi­ne 1,75 prot­sen­di­ni ko­gu­too­dan­gust tä­hen­dab eel-kõige inf­rast­ruk­tuu­ri in­ves­tee­rin­gu­te ja han­ge­te vä­he­ne­mist. Sää­ras­tes tin­gi­mus­tes ei peaks kop­te­ri­te to­pelt­han­keks ruu­mi jät­ku­ma. Es­ma­se ise­seis­va kait­sevõime võtmeküsi­mu­sed nõua­vad jär­jest suu­re­mat tä­he­le­pa­nu, sest Lä­ti ja Lee­du sõja­lis­te ku­lu­tus­te kär­pi­mi­ne um­bes 1–1,1 prot­sen­di­ni SKT-st an­nab pa­ra­ku mär­ku ko­gu Bal­ti­ku­mi sõja­li­sest nõrku­sest ja vä­he­sest kait­se­tah­test.