Sama aasta detsembris tutvustasin Krisile ja Mariale põhimõttelist ideed: keskenduda 1944. aasta sõjasündmustele Eestis mõlemal poolel võidelnud eestlaste pilgu läbi. Mõte meeldis neile ja otsustasime selle kallal edasi töötada. Paljude sõjafilmide nõrkus on kandva loo puudumine, mistõttu kipub raskuspunkt nihkuma lahingutegevuse taktikalis-tehnilistele detailidele või koguni eriefektidele. Need on ühe korraliku sõjafilmi jaoks kahtlemata väga olulised, aga nendega ei ole võimalik asendada filmilugu.