15 riiki hõlmanud rahvusvaheline uuring “Children’s Worlds” tuvastas, et Eesti lapsed on võrdselt Saksa lastega kooli suhtes kõige kriitilisemad. Vaid veidi üle viiendiku meie lastest väitsid, et neile väga meeldib koolis käia. 11 protsendile ei meeldi see aga üldse. Kuigi PISA testide tulemused pungitavad juba aastaid meie rindu uhkusest, peame tõdema - lapsed on meil targad, aga mitte eriti õnnelikud.

Ameerika filosoof Nel Noddingsi raamat “Õnnelikkus ja haridus“ väidab, et õnnelikud õpilased õpivad paremini kui õnnetud. Lisaks sellele on õnnelikud inimesed harva vägivaldsed ja meelega kurjad. Mida me oma tänaste võimaluste ja olukordade juures saaksime üheskoos teha selleks, et Eesti lapsed oleksid õnnelikumad?

Sissejuhatuseks vaadakem peeglisse - kui palju me lapsevanemate, õpetajate, koolijuhtide ja koolipidajatena langetame otsuseid lapse huvidest lähtuvalt ja kui tihti kannustab meid mõni muu eesmärk?

Koolipäeva algus hilisemaks

Mitmed uuringud tõdevad, et Eesti lastel on väga vähe vaba aega. Võrdluses teiste riikide lastega pühendavad nad ka rohkem aega koolist antud kodutöödele. Paljud lapsed, eriti maapiirkondades, peavad sealjuures veel erakordselt vara ärkama, et õigeks ajaks tundi jõuda.

USAs jälgiti kolme aasta vältel 9000 õpilast. Tulemused näitasid, et hilisema tundide algusajaga koolides oli keskmine hinne poole palli võrra kõrgem nii humanitaar- kui reaalainetes. Sarnaste tulemusteni jõuti ka näiteks Brasiilias, Iisraelis ja Itaalias.

Eestis on riiklikult sätestatud, et koolitunnid ei tohi alata enne kella kaheksat hommikul, kuid igal koolil on õigus alustada koolipäeva ka hiljem. Kui me langetaksime otsuseid lapse huvidest lähtuvalt, avaksime kooliuksed küll kell 8, kuid aktiivse koolitööga alustaksime hiljem, siis, kui lapsed on selleks valmis.

Koolikorraldus demokraatlikumaks

Eesti lapsed on õpetajate suhtes kriitilised. 

Avalehele
86 Kommentaari
Loe veel: