Liina Kersna: Repsi ettepanekust võib välja lugeda, et kutsekoolid on nõrkadele
Liiga tihti pingutavad meie lapsed hinde, mitte arusaamise nimel. Haridus- ja teadusministri ettepanek, mis võtab laste lahterdamisel arvesse just keskmist hinnet, annab õppijatele selge sõnumi: oluline on saada keskmine hinne sobivaks, mitte mõista, saada aru ja tunda huvi.
Tegelikult tundub mulle, et koolid ise on võtnud just vastupidise suuna – numbrilised hinded ei oma enam nii suurt kaalu kui varem. Näiteks Tartu koolijuhid on ühiselt otsustanud, et põhikoolis ei hinnata numbritega loov- ja oskusaineid. Olgem ausad, numbriline keskmine hinne ei näita tegelikult adekvaatselt ei lapse teadmisi, motivatsiooni ega võimeid.
Lisaks on suhtumine hinnetesse koolides erinev. Ühe kooli neli võib teises koolis tähendada viit või kolme. Teiseks, palju on tehtud tööd selle nimel, et kutsekoolid ei tunduks karistusasutustena, kuhu lähevad nn nõrgemad. Tegelikkuses saab tänastes ametikoolides hea hariduse ning tulevikus ka korraliku palgaga töökoha. Ministri ettepanekust võib välja lugeda, et kutsekoolid on siiski nõrkadele ja see ei ole õige sõnum.