Jooge aktiveeritud MMS tilkasid vee või morsiga, pihustage nahale, lisage klistiirivette, kuuma vannivette, hingake ettevaatlikult sisse, võite kasutada veenisiseselt või ka kodus halva lõhna ja parasiitide tõrjeks! MMSi abil on võimalik terveneda 95% kõikidest haigustest! Tõsi, kui keha on saastunud, siis hakkab juba väikesest kogusest väga paha. Aga see pole MMSi mürgistus -kuna MMS ei ole mürgine - vaid märk sellest, et toksiinid pääsesid kehas ringlema ja organism üritab neist vabaneda. Tulemus on kannatust väärt. MMS on üliefektiivne, üliohutu ja üliodav!

Selliste soovituste ja loosungitega kutsutakse inimesi üles end ravima MMSi nime all turustatava naatriumkloritiga (NaClO2), tugeva oksüdeerijaga, mis happelistes tingimustes muundub kloordioksiidiks. Ekspertide hinnangul põhjustab see aine kergesti tõsiseid mürgistusnähtusid, neist raskemad on vererakkude kahjustused ning neerupuudulikkus. Mitmed arstid on avalikkuses juba kinnitanud, et tegemist on mürgi, mitte ravimiga. Tööstuses laialdaselt desinfektandina kasutatava aine tarvitamine on ohtlik ja võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi.

Jah, enamasti kujutavad ka tabletid, mida me haigestudes sisse võtame, endas mürki, kuid nende mõju on põhjalikult uuritud ja kasutamine reguleeritud. Kuna MMSi raviomaduste kohta ei ole tehtud teaduslikke uuringuid, tegelevad selle aine manustajad ja propageerijad inimkatsetega. Ja millest räägivad meile need inimkatsed?

Heidame põgusa pilgu inimeste kogemustele kinnises MMSi tarvitajate Facebooki grupis, kus MMSi soovitatakse julgelt tarvitada nii imetamise ajal kui anda ka lastele. Üks lapsevanem räägib, kuidas ta määrib oma nii nelja- kui kuueaastasele lapsele seda ainet kurgule. Kui lapsed kurtsid, et halb maitse tuli suhu, ema rõõmustas - järelikult oli õige kogus ja aine jõudis sinna, kuhu vaja. Ainet soovitatakse võtta vajadusel sünnist alates, tuleb vaid vaadata, et „maksa üle ei ujutaks“.

Järgmine tarvitaja tunnistab, et ta määris MMSi putukahammustusele, nüüd ravib kipitavat punetavat laiku juba teist nädalat. Üks ema kirjutab, kuidas ta oma aastasele poisile lahjendab MMSi mahlaga ja laseb süstlast suhu. Kaheaastasega on probleem, tunnistab ema, kuna see öögib. Järgmine jagab kogemust, et tema 2-aastasele läheb mürk sisse astelpaju mahla või keefiriga. „Ja vahelduseks määrin peale ka,“ kirjutab ta. Üks lapsevanem kurdab: „Iga kord kui kuue-aastasele pojale viis tilka aktiveeritud (pärast lisasin dmso-d ka põgusalt) andsin koos vähese mahlaga, siis 30-45 minuti pärast ta oksendas kõik, mis veel sees oli, välja. Saan aru, et see on osa puhastumisest.“

Talle vastatakse, et oksendamine pole paha – sellega väljuvad toksiinid. Järgmine kurdab, et tema seitsmeaastasel pojal hakkas pärast kuuri teist päeva pea valutama, nädal hiljem oli lapsel palavik 38,6. Tal soovitatakse kuuri mitte lõpetada, vaid koguseid veidi vähendada. Selgub, et nende mürkidega üritatakse ravida tõepoolest kõike - imikute nohust kuni ajuturseni välja.

Valgendajaga nii autismi kui parasiitide vastu – kui ohtlikult naiivne saab inimene olla? Usutavasti ei ole ma ainus, kellel on valus selliseid tekste lugeda. Mida me saame teha kodanikena, kuidas kaitsta lapsi, kes peavad oma kodus taluma süsteemset mürgitamist? Mida saaks ja peaks tegema riik? Ihalus imede järele on inimlik ja ajaloost tuttav. Inimene ihkab lihtsaid lahendusi oma keerulistele probleemidele. Määrin peale ja laps saab terveks, joodan sisse ja laps saab terveks.

Usk imedesse võimendub, kui reaalses maailmas ollakse pettunud. Kui usk riiklikku süsteemi on millegipärast kadunud. Ka tsiteeritud foorumites viidatakse korduvalt ravimifirmade kuritegelikule lobile, korruptsioonile, usutakse vandenõuteooriaid ning umbusaldatakse arste. Kui uuringute järgi hindab Eesti arstiabi kvaliteeti heaks 70% Eestimaa elanikest, siis keskmisest rohkem on vastupidisel arvamusel 30-49 aastased, kellest üle 30% peavad arstiabi kvaliteeti halvaks. Siia lisandub kriitiline hinnang arstiabi kättesaadavusele, mida peab halvaks üle poole küsitletutest ja lausa 62% Põhja-Eesti elanikest. See on hea pinnas mürgiste imerohtude levimiseks. Seega, riik peab tegelema arstiabi kättesaadavuse parandamisega ja sellega ka tegeletakse.

Mida me veel saame teha?

Tarbijakaitseamet saab tegeleda toodet puudutava väärinfo leviku lõpetamisega. MMSi kasutamise koolitused toimuvad avalikult, järgmine on planeeritud Keilasse selle nädala laupäevaks.

Ravimiamet ja Terviseamet saavad teha süsteemset teavitustööd väärinfo ümberlükkamiseks. Lastekaitseasutused ja -spetsialistid saavad reageerida konkreetsete laste mürgitamise juhtumite peale, mis on juba avalikud. Mürkide müüjad saab võtta vastutusele, olemas on nii nimed kui ka kontaktandmed. Ja meie kõik saame kodanikena olla tähelepanelikud, märkamaks väärkohtlemist ning julgema sellest ka teada anda.