Olekski imelik, kui linnaosa vanem vastupidist väidaks, ent siiski ootaks taoliste avalduste tegemisel enam küpsust. Ägestuda, enda seisukoht ainuõigeks kuulutada ja teistsugust arvamust alavääristada pole see stiil, millega linna asju ajada. Linnahall ja Kultuurikatel ei kuulu pealegi Põhja-Tallinna linnaosa valitsusele, vaid on kõigi tallinlaste teenistuses. Sellest lähtudes tuleks suhtuda ka Kesklinna halduskogu ettepanekusse.

Linnaosade halduskogud koosnevad minu hinnangul sotsiaalselt küpsetest ja kodulinna käekäigust hoolivatest linnakodanikest, kes tahavad teha tööd kõigi tallinlaste heaks. Süüdistada Kesklinna halduskogu kolkapatriotismis on pehmelt öeldes kohatu. Ehk on nende pakutu päris mõistlik lahendus?

Linnahall on kesklinnas

Varemgi on tehtud ettepanekuid siduda Linnahall, mis logistiliselt on seotud linnasüdamega, ka halduslikult Kesklinna linnaosaga. Kümmekond aastat tagasi juhtis Kesklinna halduskogu samuti tähelepanu tõigale, et niisugune oluline kultuurikeskus peaks kuuluma Kesklinna. Kultuurikatla teema polnud tollal veel aktuaalne, ent linnavalitsuse uue hoone planeeringu aruteludes kõlas samuti ettepanek, et linnaosade piire tuleks muuta nii, et uus raehoone linnahalli kõrval paikneks Kesklinna haldusterritooriumil.

Vahepeal teema soikus, ent seoses Euroopa Liidu eesistumise sündmustega Kultuurikatlas ja Linnahalli renoveerimiskavadega tõusis see taas päevakorda. On ju loogiline, et Viru väljaku – Mere puiestee logistilisel teljel asuv ning EL tippsündmusi võõrustav Kultuurikatel kuuluks ka administratiivselt linnakeskmesse. Samuti on see tulevase Linnahalli konverentsikeskuse puhul turunduslikult otstarbekam. Nii tallinlaste kui ka linna külaliste jaoks kuuluvad mõlemad niikuinii kesklinna.

Siin ei ole tegemist mingi kihelkondliku vägikaikaveoga. Linnaelu puudutavaid otsuseid langetades tuleb isegi linnaosavanematel lähtuda mitte kitsastest piirkonnahuvidest, vaid linnale tervikuna parimast.

Piirid on laiem teema

Kindlasti pole halduspiiride muutmine üksnes Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosa puudutav küsimus. Mõistlikke piirimuutusi vajaksid ehk teisedki linnaosad. Möönan, et enne kohalikke valimisi pole piire võimalik nihutada, kuid kindlasti võiks alustada selleteemalist debatti.
Paljud asjad nõuaksid seejuures rahulikku ja hoolikat kaalumist. Linna logistilised teljed on aastatega muutunud, rajatud on uusi tõmbekeskusi, mis teinud inimeste liikumisse ja ootustesse korrektiive. Julgeksin küll väita, et nii mõneski punktis vajavad linnaosade piirid eluga vastavusse viimist.

Käimasolev haldusreform avab diskussiooniks võimaluse, mida tuleks kasutada. Arutelu võiks hõlmata ka pealinnaga piirnevaid omavalitsusi. Need on ammugi muutunud Tallinna satelliitmagalateks, kust elanike enamus käib linnas tööl ning tarbib eluks vajalikke teenuseid mitte koduvallas, vaid just pealinnas.

Lähtugem sellest, et linnaosade piirid peavad arvestama reaalset elu ja arengut, linna välispiiride nihutamine oleks aga üks otsustavaid abinõusid valglinnastumise mõjude leevendamiseks. Nende teemadega võiks sisustada haldusreformi.