Linnar Priimägi: Me ei vaja tühjade peade vaidlust

Õpilaste arutlusoskuse arendamiseks vajame ikkagi teadmisi

Colombia päritolu kolleeg Carlos Moreno esitab artiklis („Toome hariduse 19. sajandist välja”, EPL 26.11) oma pedagoogilise kreedo, mida vaevalt saab kuulutada ainuõigeks ja üldkehtivaks, ehkki ta seda sooviks. Kui jumal Thot tahtis egiptlastele kinkida kirjaoskust, keeldus vaarao pedagoogilistel kaalutlustel: „See sinu avastus sünnitab õpilaste hinges unustust, sest nad jätavad oma mälu sööti, nad hakkavad usaldama väliseid kirjatähti, aga mitte ise meeles pidama.” Nüüd näeme koolis sedasama: arvutimälu hakkab asendama inimmälu.

Kolleeg Moreno on sellega leppinud, inimkultuuri käigus kogutud teadmised tulevatki asendada vaba mõttevahetuse, arutelu ja hinnanguga. Õhutada tulevat pigem entusiasmi eri teemadel vaielda kui oskust kasvatada ja kasutada oma mälumahtu. Selline „tühjade peade vaidlus” ei saa küll olla kooli ideaal. Põhi- ja keskkooli/gümnaasiumi esmane õpetuslik ülesanne on varustada noored kindlate, muutumatute teadmistega (nt raua erikaal, Prantsuse revolutsiooni algusaasta või impressionistliku maalikoolkonna olemasolu ja tunnused). Alles teadmiste pinnalt saab hakata arendama analüütilist mõtlemist.