Eesti Päevaleht Foto: Eesti Päevaleht

Meediaruumi peab suhtuma umbusu ja suurte eelteadmistega – seda tõendavad Brexiti õnnestumine ja Donald Trumpi valimine USA presidendiks. Mõlema nähtuse üheks sünnitajaks on teadlikult kallutatud hoiakuga (sotsiaal)meedia, kus faktid ja tasakaalustatus on tähtsusetud pisidetailid – toidu- ja kassipiltide kõrval troonivad silmakirjalikkus ja pahatahtlik vale.

Blufil ja valedel on oht murendada ka klassikalise ajakirjanduse alusmüüre, kui kõlama jääb trumpilik mõttelaad: „Loeb lugudega tekitatud näilisus, mitte faktid.”

Just pooltõdedega jõudu koguvad populistid joonivad alla jätkuva ja kasvava vajaduse klassikalise ajakirjanduse järele. Pahatahtlikult moonutatud maailmapildi edu sunnib hoolikalt mõtlema. Kas mull, mille inimesed on ajanappuse, mugavuse, lõputute soovituste või sõpradel põhineva grupimaailma mõjul enda ümber ehitanud, on ikka see, mis ka tegelikult meid ümbritseb? Peame siiski leppima maailmaga, kus domineerib arvamuste ja hoiakute paljusus.

Eesti Päevalehel ja teistel Ekspress Meedia väljaannetel on suurepärane võimalus eristuda populismile ja kallutatusele tuginevast vale- ja sotsiaalmeediast ning soovitada: ajalehe
tellimus aitab tasakaalus, tähtsal ja huvitaval infol sinuni jõuda ning lubab – maailm on laiem kui inimeste sotsiaalmeediavõrgustik.

Eesti Päevalehe ja Delfi ühise toimetuse tugevus on eelkõige meie ajakirjanikes, nende ideedes ja
lugudes, mida nad edastavad ning jutustavad.

• Meie abiga lõppes ERM-i köögihankel susserdmine, mida püüti pikalt kaitsta ja õigustada.

• President Ilvese 10 ametiaasta kõige pikem ja avameelsem intervjuu ilmus LP-s.

• Meie tõime päevavalgele jõhkra loo, kuidas teatrijuht ründas näitlejat ning pärast seda püüti avalikkuse ees õigustada topeltmoraali: andekatele on rohkem lubatud.

• Päevalehe lugu aitas hätta sattunud ning ametnike hüljatud perele taas kodu leida.

• Paljastasime, et toidulisand Cellfood on puhas pettus, mis koosneb veest ja väävelhappest, ning juhtisime inimeste tähelepanu, et uhhuu-meditsiin on tupik.

• Meie spordiajakirjanikud olid esimesed, kes kirjutasid teosammul liikuvast Kristina Šmigun-Vähi nn dopingusaagast ning tõid lugejateni suusaliidus tiirlevad ähvarduskirjad.

• Eesti üks rikkamaid mehi Oleg Ossinovski rääkis LP-le, miks ta sattus Läti raudteejuhiga altkäemaksuskandaali.

• Avastasime pärast ohvritega bussiavariisid Ida-Virumaal, et riik ei täida oluliste maanteede teehoolduslepinguid.

• Toomas Pauli lugu surmast ja surmaks valmistumisest pani mõtlema ka kõige üksk.iksema ja kalgima hinge.

2017. aastal kavatseme olla sama ambitsioonikad, informeeritud, kiired ja tasakaalustatud.

Lubame, et kõik suured ja Eesti rahvale olulised sündmused – alates Euroopa Liidu eesistumisest ja lõpetades Eesti 100. sünnipäevaga – on Eesti Päevalehes nähtavad ning avastatavad.

Nagu ka kõik muu, mis sinna vahele jääb, eestlaste hinge riivab ja teadvust puudutab. Oleme alati näoga inimese poole, aitame selgitada keerulisi protsesse, toome päevavalgele lubamatud sobingud, hoiame otsustajaid kogu aeg luubi all ning vajaduse korral oskame ka iseenda üle muiata.

Rõõmsat uut aastat ja head tellimist!