Lugeja kiri: Eesti ajaloo õpetamine eeldab ajaloo tundmist

Tallinna Tõnismäe reaalkooli ajalooõpetaja Igor Kalakauskas tõi artiklis „Pealesurutud stereotüüpide kammitsais” (EPL 23.2) Eesti ajaloost näiteid, mille õpilastele selgitamine valmistab raskusi.

Minu meelest on Eesti ajalugu hästi avatud ja pole küsimusi, millele ei saaks anda vastust.

Näiteks väidab Kalakauskas: „On väga raske seletada, miks eestlased 1918. aastal sisuliselt leppisid Saksa okupatsiooniga. Argumendid, et vastane oli tugevam, siin ei toimi.” Toimivad küll. Eestis ristusid tollal erinevate poliitiliste vaadetega jõudude huvid: Eesti enamlased, valgekaartlased, baltisakslased ja Eesti omariikluse eest võitlejad. Kasutades seda hetkelist võimuvaakumit avaldaski Maapäeva vanemate nõukogu „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”. Hoolimata sellest, et samal päeval sisenesid Tallinna Saksa väed, oli manifestiga püstitatud eesmärk: vabaneda võõrvõimudest ja üles ehitada oma riik.