LUGEJA KIRI | Lauluvõistlus või poliitiline muusikal? Tahan, et Eurovisionist saaks jälle lauluvõistlus

Ajast, mil hakkasin mäletama Eurovisiooni kui võimsat kogupereüritust teleri taga, on juba möödas mõned kümned aastad, kuid ajast, mil hakkasin mäletama eurovisiooni kui poliitiliste ebakõlade väljapaiskumiste viljapõldu, on samuti möödas juba hea mitu aastat.

Minu jaoks algas muusikali esimene osa 2016. aastal Ukraina ja Venemaa vahelise konfliktiga, mis päädis tugeva lisakajastusega kahjuks ka Euroopa suursündmusel. Meeldetuletusena, oli poliitmaastikul tegemist sõjalise tegevuse ägestumisega ning pineva olukorraga kogu maailmas. Venemaa poolt Krimmi 2014. aastal aset leidnud okupeerimine, kulmineerus 2016. aastaks reaalse sõjategevusega. Selleks ajaks olid ka kogu Euroopas toimunud mõjukad arvamusliikumised. Tol aastal, vastupidiselt eelneva aasta rahaliste vahendite tõttu aset leidnud loobumisele, otsustas Ukraina siiski osaleda ning tõi esitusele loo nimega „1944“. Eestlasena olen täieõiguslikult juba numbrile peale vaadates kursis sel ajajärgul toimunuga. Lugu räägibki sellest, kuidas Stalini režiim deporteeris 100 000ndeid tatarlasi Krimmist Siberisse, kus paljud hukkusid nälja ja kurnatuse tõttu. Ilmselgelt tekib peas mitukümmend küsimust, mille seas on: „Miks valiti just sellise sõnumiga laul antud aastasse?“, „Kuidas on võimalik, et ägenenud sõjategevuse tõttu, jätkus sel aastal rohkem raha, et tulla võistlema?“, „Millisel moel saavutati konsensus ning läbirääkimised loo sõnumi asjus?“, „Kuidas üldse suudeti tõestada, et lugu on lihtsalt meenutus ajaloost ning pole seoses riikidevahelise konfliktiga?“.

Suurt küsimärki tekitab kogu Eurovisiooni eetikakoodeks, reeglid ning nende vettpidavus. Kas tänapäeval ongi kujunenud reeglid inimeste poolt väänatavateks ja keeratavateks, lihtsalt näiliselt kirja pandud tegelikkuses alusetuteks, mille hea argumenteerimise ja tõestamise korral on võimalik neid kellegi kasuks ümber pöörata?