Kaebus nr 973
Pressinõukogu otsus 18.06.2020
Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas Toomas Reisalu kaebust Eesti Päevalehes 10. veebruaril 2020 ilmunud artikli „Linnamäe kingitus tõstab hinda“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Tegemist on lugejakirjaga, milles Toomas Reisalu avaldab arvamust, et apteegireform tõstab ravimite hinda.
Toomas Reisalu kaebas Pressinõukogule, et tema arvamuse pealkiri oli tegelikult „Ravimite hinnad tõusevad“. Kaebaja ei ole rahul, et tema loo pealkiri muudeti Margus Linnamäe mainet kahjustavaks. Kaebaja leiab, et pealkirja muutmisega tekitati avalikkuse ees mulje nagu oleks Margus Linnamäe poolt apteekritele tehtud kingitus midagi negatiivset, sest see muudab ravimid kallimaks. Kaebaja hinnangul pani Eesti Päevaleht sellega tema suhu väärtushinnangu, mis kahjustas Margus Linnamäe mainet, mis aga polnud tema kirjutise eesmärk. Kaebaja lisas, et Eesti Päevaleht temalt arvamuse muutmiseks luba ei küsinud.
Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et Päevalehe veebilehel on saadaval arvamuslugude avaldamise tingimused, millega potentsiaalne kaastöö kirjutaja peab arvestama. Avaldamisreeglite kohaselt on toimetusel õigus artiklit enne avaldamist selguse, loetavuse ja mahutavuse huvides toimetada ja lühendada, säilitades autori mõtte. Eesti Päevaleht märkis, et pealkirjas võetakse kokku artikli esimene lause ja ka ülejäänud artikli mõte.
Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.12., mis näeb ette, et välisautori loodud ajakirjandusliku materjali sisu ja konteksti ei ole hea muuta autori teadmise ja nõusolekuta. Pressinõukogu hinnangul on ilmunud materjali pealkiri autori algpealkirja rõhuasetuse ja algteksti suhtes läinud nihkesse.
Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner
Ühtepidi kehtib loogika, et kui proviisorid oleksid apteegid ostnud, olnuks nende teenus kallim, sest nad oleksid pidanud kasumist tagasi maksma ka pangalaenu ja intressid. Kuna Linnamäe otsustas apteegid lihtsalt ära kinkida, kaob proviisoritel see kulu ega teki survet ravimite hinnatõusuks.
Pealtnäha tundubki, et Eesti ravimiturg sai päästetud ja proviisoritest said üleöö miljonärid.
