Kui suure ajaga tasuks ära spetsiaalne, 200–400-euroste korteriüüridega maja? Oleks väga mugav üüriasju ajada firmadega, et jääksid ära sentimentaalse väärtusega põrandalambid, sularahamaksed ja muu ebakindlus. Oleks lihtsalt äri ilma emotsioonideta. Kuid isegi Tallinnas kujuneks niisuguse hoone ehitushind kardetavasti liiga kõrgeks, et seda rentaabel pidada oleks. Rääkimata teistest linnadest.

Millest alustada?

Niisiis, et inimesed saaksid rahus oma igapäevatööd teha ja lisaväärtust luua, oleks ilmselt mõistlik riigil ja kohalikul omavalitsusel peavarjumuresse veidi sekkuda. Munitsipaalmajadel on kehv mekk juures – nende maine on vaesuse lõhnaga. Riigi sekkumine võiks alata sellest, et olemasolevate üürileandjate jaoks reguleerida maksude küsimus, mida praegu suur osa niikuinii ei maksa. Ehk tuleks kõne alla ka mingit liiki laenugarantiid või maksusoodustused üürileandmiseks mineva pinna soetamiseks. Pakun uitmõttena välja võimaluse, et Kredexi kaudu saaks omafinantseeringuta kinnisvaralaenu, kui korter välja üüritakse (siin on sada võimalust JOKK-i teha, aga pakuksin siiski välja).

Fakt on see, et kui eraisik soovib osta väljaüürimiseks korteri, siis üürituludest seda ostu katta on praegu liiga pikaajaline protsess.

Janar Siniväli
kunstnik ja reklaamimees