Lugulaul kogumispensioni teisest sambast
Asuti koguma raha pensioni II sambasse, millega said liituda kõik soovijad, kes olid sündinud vähemalt aastal 1942.
Almale see meeldis, tema sünniaasta oli 1942 ja palk umbes 1000 eurot kuus. Iga kuu läks tema pensioni II sambasse 60 eurot, aastas kokku 720 eurot. Alma pensioni II sammas hakkas kasvama. Vahepeal tuli masu ja nii mõnelgi muutus II sammas kõhetuks, Almal läks siiski hästi.
Siis saabus aeg, kus 1942. aastal sündinud pensionikogujatele hakati sambast väljamakseid tegema – neile, kellele vanaduspensioni aeg kätte jõudis. Alma teadis, et pensionile jääb ta lõplikult 2012. aasta keskel. 2012. aastaks on Alma II sambasse maksnud 7200 eurot pluss või miinus fondi teenitud tulu või kahju.
Väljamaksed sõltuvad kogutud summa ja rahvapensioni suurusest. Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis rahvapension 128,45 eurot. Niisiis, kui kogutud summa on kümme rahvapensioni, see tähendab 1284,5 eurot, siis saab koguja selle summa fondist korraga kätte. Kui kogutud summa jääb kümne kuni 50 rahvapensioni, see tähendab 1284,5 kuni 6422,5 euro vahele, siis makstakse pension välja otse fondidest. Ilus väljamaksmise tabel asub Eesti pensionikeskuse kodulehel. Kui lähed pensionile 60-aastaselt, jagad kogu summa 12 aasta peale, ja kui su vanus on 69 ja 70 aasta vahel, jagad summa seitsmele aastale. Nii oleks Alma 6422 eurost saanud 76,46 eurot kuus.
Aga see tabel Almale ei kehtinud, sest temal õnnestus koguda 7200 eurot ja sattuda vahemikku 50 kuni 700 rahvapensioni. See tähendab 6422,5 kuni 89 915 eurot. Sellesse vahemikku jäämise korral toimuvad väljamaksed elukindlustusfirmade kaudu.
Pensionikeskuse kodulehelt leidis Alma kindlustusfirmade kalkulaatori. Pensioni II samba väljamakseid teevad annuiteedi alusel (kuude või kvartalite kaupa) kolm elukindlustusfirmat: Compensa Life Vienna Insurance, ERGO Life Insurance, SEB Elu- ja Pensionikindlustus.
Alma saab valida nii elukindlustusfirmasid kui ka väljamaksmise korda. Nimelt on võimalik valida garantiiperioodiga ja ilma selleta väljamaksete korra vahel. Garantiiperiood tähendab, et Alma saab igakuist pensioni kuni oma surmani ja pärast surma pärijad kuni garantiiperioodi lõpuni. Ilma garantiiperioodita makstakse Almale pensioni kuni surmani, pärijatel pole lootust sendilegi.
Vaatas Alma siis mõlemaid võimalusi. Valides garantiiperioodiks kümme aastat, saab ta igas kuus Compensa Life’ist 42,62 ja SEB Elu- ja Pensionikindlustusest 39,5 eurot. ERGO-le ei meeldinud Alma sünniaasta, tema ei pakkunud Almale midagi. Pani siis Alma väljamaksete alguse aasta varemaks ja sai ERGO-st 40,17 eurot.
Alma tahtis teada, kui palju elukindlustusfirmad endale jätavad, ja tegi korrutustehteid. Nii leidis ta, et kümne aastaga maksab Compensa Life talle välja 5114 ja SEB 4740 eurot. Niisiis saavad head elukindlustusfirmad Almalt vähemalt 2086 (Compensa Life) kuni 2460 eurot (SEB).
Alma läks Nõmme turule ja vaatas, et turu kohvikus on kohvitassi hind 1,60 eurot – II samba väljamakse eest Compensa Life’i kaudu saab ta tavalisele vanaduspensionile lisaks 27,8 tassi kohvi kuus ehk iga päev Nõmme turul kohvi ei saa. ERGO ja SEB puhul tuleb päevi, kus peab ainult kohvilõhnaga rahulduma, veidi rohkem.
Võttis siis Alma jälle ette kindlustusfirmade kalkulaatori ja arvutas ilma garantiiperioodita. Uued arvud tulid sellised: Compensa Life’ist 43,53 ja SEB Elu- ja Pensionikindlustusest 40,4 eurot, ERGO-st 43 eurot kuus.
Paari päeva pärast kohtas Alma oma mõne aasta võrra nooremat tuttavat Kallet. Kalle, vana naljahammas, rääkis Almale tarka juttu inimeste vananemisest, keskmisest elueast, kindlustusfirmade kasumiprotsentidest ja nende jagamisest ning sellest, et Alma saab võib-olla üks kuni viis protsenti oma pensionisamba reservist garanteeritud intressi. Kalle ütles ka, et tal on 7200 eurot kogutud. „Kümneaastase garantiiperioodiga saan 33,3 kuni 35,73 eurot kuus. Kui garantiiperioodi ei võta, siis 43,2 kuni 36,52 eurot.”
Kalle rääkis veel vana hambajutu hiidlasest ja hiidlase hernesupist. Elas kord üks mees, kes keetis endale suure poti hernesuppi, pool potti läks suisel ajal hapuks. Soojendas siis mees hernesupi üles ja valas kaussi. Hapu supp oli kange lehaga. Läks mees puhvetkapi juurde, valas pitsi viina, pani selle enda ette ja ütles: „Hiidlane, sööd supi ära, saad pitsi viina peale.” Sõi mees supi ära, võttis pitsi ja valas puhvetkapis viina pudelisse tagasi. Ise sõnas: „Petta said, hiidlane.” Nagu Almagi, kes arvas, et mida rohkem kogud, seda rohkem ka sambast saad.
Alma on nüüd õhtuti nukker ja mõtleb, kuidas küll leiti need kümne-, 50- ja 700-kordse rahvapensioni piirid. Elukindlustusfirmad olid riigikogus hääletajatel meeles, aga pensionikogujad mitte. „See on küll selge, et minusuguseid peetakse vanadusest aru kaotanuteks – 1284 eurot võib kätte anda, aga suuremat summat korraga ei või.”
Almale meenusid veel õnnelikult lõppevad vene muinasjutud, mille lõpp on selline: „… ja laud oli lihtsalt lookas. Sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saanud midagi…”
