Luksusautode kokkutulek ja minu Lamboršševitš

Kuidas ma peaministri ja muu kõrgaadli jutule tahtsin pääseda.

Tegin garaažiukse lahti ja takseerisin oma rohelist Moskvitši: seksikad küljejooned, võimas 56 kW mootor ja viimasest väikesest põdrapaugust üliimeliku nurga all lahti käima hakanud uksed. No on küll supersportauto! Sellega peaks küll peaministri ja muu kõrge aadli jutule pääsema – oli mulgi üht-teist südamelt rääkida ja arutada.

Jõudsin kohale, kui teised Vabakal oma supersportautosid parkisid. Parajasti väljus ühest madalast autost kõhukas mees, lükkas ukse üles, kuid jäi siis ägisedes ja kägisedes ukseauku kinni. Astusin lahkelt juurde, et abi pakkuda, kuid ta käratas, et ei-ei, tal on selleks oma tööriist kaasas. Operatiivselt väljuski kõrvalistmelt noor näitsik, haaras tal kätest ja hakkas teda autost välja sikutama, nii et pikad kontsad pikkade koibade otsas toimisid kangmehhanismina, pakkudes küllaldast jõuõlga.