Maanteeameti osakonnajuhataja: selgitame välja, milline sõidukiirus tapab vähem

Kiirus on teema, mis tekitab alati emotsioone ja arvamusi. Ühtedele tundub, et kiirus teedel on liiga madal ja vajaks tõstmist, teised leiavad, et kiirust tuleks hoopiski piirata.

Tegelikult on õigus mõlemal poolel. Eestis on teid, kus võiks lubada suuremat kiirust, sest tingimused vastavad sellele ja liiklusohutuse nõuded on täidetud. Samas on teid, kus lubatud suurim piirkiirus on liiklejate jaoks liiga suur ja sõidetaksegi aeglasemalt. Kui tee on käänuline ja kitsas, siis võib lubatud 90 km/h olla liigagi palju.

Euroopa liigub kiiruste piiramise poole

Sama teema on aktuaalne üle Euroopa. Suur ja sobimatu kiirus on ligi kolmandiku fataalsete tagajärgedega õnnetuste põhjus ja enamiku õnnestuste riskifaktor, märgib Euroopa transpordiohutuse nõukogu (European Transport Safety Council). Isegi kui vähendada teedel kiirust 1 km/h, jääks igal aastal Euroopas ellu 2100 inimest. Seetõttu tõstatatakse Euroopas üha enam küsimust: kui kiiresti peaks saama sõita ja milline on ohutu sõidukiirus?

55% surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi juhtub Euroopas väljaspool kiirteid. Liikmesriikide kiiruspiirangud erinevad märkimisväärselt, ent väikseim liiklusõnnetustes hukkunute määr on riikides, kus asulavälise tee kiiruspiirang on 70 või 80 km/h.

Inimesed teevad liigeldes vigu ja keha suudab kokkupõrkest tekkivale kineetilisele jõule vaid teatud piirini vastu pidada. Euroopa Liidu liiklusohutuse strateegilise tegevuskava järgi tuleb kiirust piirata, et tagada inimeste ellujäämine liiklusõnnetuses.