Inimene otsustab ühistranspordi kasuks siis, kui see on turvaline ja käib tema jaoks sobival ajal. Maakondlikku bussiliiklust teenindavad praegu keskmiselt 6,3 aasta vanused bussid. Järgmise aasta sügisest tulevad uued bussid ka Pärnu- ja Valgamaale ning loodetavasti ka Saaremaale. Selle tulemusena väheneb maakondliku bussipargi keskmine vanus umbes viiele aastale. Põhjamaadega võrreldes on meie bussi- ja rongipark sisuliselt uus.

Alates 2013. aasta lõpust on turvavöödega varustatud busside kasutamine seatud kohustuslikuks nõudeks ka kõikide maakonnaliinide vedaja valimiseks läbiviidavatel riigihangetel. Aastate jooksul on lisandunud alkolukkude ja talverehvide nõue. See kõik tagab maakondlikel liinidel ühistranspordiga reisijatele turvalise sõidu.

Sõitude arvu kasv ei ole tulnud ainult tänu sellele, et enamikes Eesti maakondades on tasuta ühistransport, vaid see näitab, et ühistranspordikeskused on teinud liinivõrgu korrastamisel head tööd ning ühistranspordi liinivõrk vastab suures osas reisijate ootustele.

Tõsi on ka see, et liinimaht on kasvanud sel aastal rohkem kui kunagi varem. Järjest enam satub ühistransporti inimesi, kes kasutavad seda hommikul tööle ja õhtul koju sõitmiseks. Samuti on tekkinud nõudlus õhtuste väljumiste järele, mida kasutades saaksid inimesed suuremates keskustes pärast teatri- või kinokülastust või lihtsalt meeleolukat õhtut ühistranspordiga koju sõita. Võimaluse piires on ühistranspordikeskused tulnud ka sellistele soovidele vastu.

Väike, aga oluline detail veel - üle pikkade aastate on hakatud ka bussijuhte kiitma ja tänama, märgatakse neid auväärseid mehi ja naisi, kes bussirooli keerates teevad endast kõik oleneva, et reisija jõuaks turvaliselt koju, tööle või kooli.

Tõsi, on olnud neid olukordi, eriti Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, kus kõik sõita soovijad bussi ei mahu. Ühistranspordikeskused on olukorra leevendamiseks väljumisi juurde lisanud ja vedajad on liinidele toonud lisabusse, aga me ei suuda veel 100% ette ennustada, millal eredalt paistma hakkav päike või kaupluste päevapakkumine inimesed randa või poodi meelitavad.

Väga mõistetav on see tekkiv pahameel, kui just sellele päeval, kui ühistranspordiga sõidad, ei ole seal lahedalt ruumi. Muidugi tekib siis kohe küsimus, miks ei ole just praegu, kui mina sõidan, suuremat bussi sõitma pandud või miks ei ole väljumisi tihedamalt. Ühistranspordikeskused reageerivad muutustele nii kiiresti kui võimalik, ent tõsiasi on see, et alati ei ole ka vedajal võimalik lisabusside lisamisega vastu tulla. Vajaliku hanke läbiviimine võtab oma aja ning paberimajandus peab olema korras, et vältida hankevaidlustusi ning kohtus käimist.

Teine murekoht, millega ennekõike bussijuhid on silmitsi seisnud, on mitte just kõige kainemad ja korrektsemalt riides olevad kaasreisijad. Ka sellele probleemile on lahendus olemas. Bussijuhil on õigus keelduda joobes või agressiivselt käituva reisija teenindamisest ja mitte lubada teda ühissõidukisse. Samuti on bussijuhil õigus keelduda määrdunud või ebameeldivalt lõhnavate riietega reisija teenindamisest ja mitte lubada teda ühissõidukisse olenemata sellest, et reisijal on sõiduõigus olemas.

Reisijale sellisel juhul piletit ei hüvitata ja tal ei teki õigust nõuda vedajalt hüvitist muu transpordivahendi kasutamise kulude katmiseks, näiteks takso. Sellise võimaluse annab kehtiv võlaõigusseadus ning praktika ühtlustamiseks vedajate vahel soovib Maanteeamet kehtestada avalikel maakonnaliinidel teenuse tüüptingimused, mis oleksid sarnased kõikides maakondades.

Kokkuvõtteks - nii meedia huvi ühistranspordi vastu kui ka nn tasuta maakondlikule ühistranspordile üleminek koos uueneva bussipargi, turvalise sõidu ja paraneva teenindusega on üheskoos suurendanud ühistranspordi kasutamise populaarsust.