Maarja Paavel: riik peab vajadusel võtma laste ülalpidamiskohuse ajutiselt enda kanda

Riigikogus eile esmase tõuke saanud elatisfondi loomine peaks olema piisavalt oluline ka riiklikus plaanis, sest sellega saab midagi reaalselt paremaks muuta kohe praegu, aga ka tulevikule mõeldes.

Riigikogus eile esmase tõuke saanud elatisfondi loomine peaks olema piisavalt oluline ka riiklikus plaanis, sest sellega saab midagi reaalselt paremaks muuta kohe praegu, aga ka tulevikule mõeldes.

Eesmärk ei ole karistada (mittemaksvat) lapsevanemat või täita tema kohustust, vaid teha lapsele kohe kättesaadavaks raha, mida peaks tegelikult pakkuma seesama lapsevanem ja mis on lapsele äraelamiseks ka vajalik. Perekonnaseaduse kohaselt on vanematel võrdne õigus ja kohustus oma last kasvatada ning lapsel õigus saada hoolitsust ja kasvatust võrdselt mõlemalt lapsevanemalt. Siin võrrandis on kesksel kohal laps, mitte tema üks või teine vanem.

Pole ju nii, et lapsed teeb ja sünnitab igaüks endale. Ei, lapsed on vanematega napi aja oma elust ja valdava osa täiesti tavalised teistega võrdselt panustavad ühiskonnaliikmed, kes „kuuluvad” samavõrd kõigile kui oma emale ja isale. Ometi on see aspekt viimaste aastate diskussioonis jäänud või jäetud pea täielikult tähelepanuta.