Magnus Ilmjärv Foto: Vallo Kruuser

7. veebruaril ilmus Delfis ja Päevalehe võrguväljaandes Heli Susi avalik kiri president Kersti Kaljulaidile pealkirja all „Midagi peab olema mäda me peades, et ainuvõimaliku Konstantin Pätsi austava suhtumise asemele on asunud süüdistamine ja põlgus“. Autor ei suuda mõista kriitilist suhtumist president Pätsi.

Tahaksin pöörata tähelepanu ainult ühele avalikust eksitavale lõigule Heli Susi kirjas: „Nüüd aga sünnib midagi jahmatamapanevat: välja ilmub kadunud presidendi vastasesse opositsiooni kuulunud riigimehe ülijõuka järeltulija ülesandel heldelt tasustatud ajaloolane ja kirjutab raamatutäie süüdistusi kadunud Pätsi arvele."

"Ja ennäe — vastavalt uue ajastu vaimule toimub hulkade teadvuses uskumatu pööre: tõestamata väited võetakse kriitikata omaks ja president Pätsist saab reetur ning peaaegu kurjategija. Mõne aja pärast on faktidele toetatult kõik süüdistused ümber lükatud — aga see ei huvita enam kedagi, tõrv on valatud, on sitke ja jääb paljude silmis püsima!“

Tõsi, Heli Susi avalikust kirjast ei selgu täpselt, keda autor „heldelt tasustatud ajaloolase“ all silmas võiks pidada? Kas siinkirjutajat või siis Jaak Valget, kelle „Lahtirakendamise“ (2003) nime all ilmunud doktoritöö üheks rahastajaks oli Heldur Tõnisson. Tõsi on see, et „Lahtirakendamise“ autor „unustas“ seda oma doktoritöö eessõnas mainida.

Kõik rahastajad on avalikud

Asusin 1990. aasta septembris tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti, kus minu uurimisteemaks sai Balti riikide välispoliitika kahe maailmasõja vahel. See Eesti riigi rahastatud töökoht on säilinud tänaseni, ehkki tööandja nimi on asutuse ümberstruktureerimisest tulenevalt muutunud.

Monograafia „Hääletu alistumine“ (2004) sissejuhatuses on aga nimetatud minu tööandja ja eranditult kõik uurimistööd rahastanud institutsioonid ja eraisikud. Sealhulgas ka Heldur Tõnisson ning minu õde ja õemees Soomest.

Vastus Jaak Valge Konstantin Pätsi ja Nõukogude saatkonna „erilisi suhteid“ naiivsete väidete abil minimaliseerida püüdvatele kirjutistele on aga ilmunud „Acta Historica Tallinnensia“ 2009. ja 2010. aastal numbrites. Lisaks sellele ilmus 2010. aastal „Hääletu alistumise“ oluliselt täiendatud kordustrükk.