Eile oleks näitleja Rein Malmsten (alumisel pildil; 6.02.1942–31.05.1993) saanud 58-aastaseks.

Malmstenite näitlejadünastia on 75 aastat vana: Narva teatris oli käimas 1924/25 hooaeg, kui ühekorraga ilmusid teatrikuulutustele kolme Malmsteni nimed, kõik õed-vennad, pärit lukksepa ja poemamsli perest. Hiljem saadi teada, et nende põlisnarvakate soontes voolab ka soomerootslase verd. Vennad olid käinud linnakoolis, õde Narva tütarlasteseminaris, kõik hoolega ka laulu õppinud. Vanem teatrivaatajate põlvkond mäletab neid hästi. Õde Lydia (aastast 1926 Bock; 9.04.1904– 17.01.1980) mängis Narva Teatris ja lõpetas oma näitleja- ja näitejuhi karjääri 1947 tervislikel põhjustel Narva Teatri (Paides) laval. Noorem vend Hugo (7.11. 1907–26.11.1991), kes eriti hoolega oli laulmist õppinud, sealhulgas Tallinnas A. degli Abbatigi juures, jõudis Ugala ja Endla lava kaudu 1936 Tallinna Töölisteatrisse Maldre-nimelisena, oli 1944–71 Estonia operetitenor.

Franz Malmsten oli aga 30 aastat ühtejärge (1937–67) Eesti Draamateatris silmapaistev ja andekas karakternäitleja. Eile möödus tema surmast 33 aastat ja täpselt 58 aastat tema ja Estonia operetinäitlejanna Eva Meili poja Rein Malmsteni sünnist. Reinust, kelle elutee jäi ülekohtuselt lühikeseks, sai just isa surma-aastal Ugala näitleja. Temast ei saa üle ega ümber ükski teatriuurija, kes tahab kirja panna Ugala ja kogu eesti teatrikunsti suundumisi viimaseil aastakümneil. Lavale on astunud näitlejadünastia kolmas põlvkond – Mait Reinu poeg Malmsten Eesti Draamateatris, huviäratavalt ja lootustega.

Tähtpäevad tulevad ja lähevad. Oleks uhke, kui meie lugemislauale ilmuks ka üks näitlejadünastia raamat, nagu neid mujal maailmas mitte vähe ei ilmu. Legendivaba, teater vanaisast lapselapseni. Malmstenite hõimkond väärib seda.