••Mis olid täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu peamised tulemused?

Kõige rohkem üllatas meid see, et võrreldes 2010. aastaga on hüppeliselt kasvanud 16–24-aastaste töövõimetuspensioni saavate noorte meeste protsent. See sarnaneb pigem keskealistega – noored peaksid ju olema terved ja õppima või tööl käima! Paraku esines pikaajalist ravi ja taastumist vajavaid traumasid ja vigastusi neljandikul 16–24-aastastel meestel.

••Mis hädad veel noori mehi vaevavad?

Me pakseneme siin nii jõudsalt, et... Just noorte meeste seas kasvab nii ülekaaluliste kui ka rasvunute arv eriti kiiresti. Kindlasti on üheks põhjuseks toitumine: mehed söövad ebatervislikumalt, lisaks vähene liikumine, alkoholi tarbimine ja ületöötamine. Meil on ju kehtestatud 40-tunnine töönädal, aga pool vastanud meestest töötab sellest rohkem. Tihti on see ka istuv töö. Kõik see kokku mõjub.

••Inimesed ei tee trenni?

Isegi naiste liikumisharjumused pole kiita. Tervisespordiga tegelejate arv suureneb aasta-aastalt minimaalselt. See-eest on meeste rasvumise näitajad aja jooksul naiste omadest kiiremini kasvanud. 16–24-aastaste meeste seas on ülekaalulisi 21% ehk kaks korda rohkem kui sama vanade naiste seas.

••Mis on selle tagajärjed?

Kui nii noored mehed on juba praegu nii viletsa tervisega, siis mis neist edasi saab? Nende probleem number üks on ülemäärane kehakaal, mis mõjutab kogu inimese tervist – tekib näiteks infarktioht. Juba ülekaal paneb piirid inimese liikumisele, järgneda võib aga rasvumine ehk rasvtõbi, mis on juba haigus. Olukord läheb aasta-aastalt aina halvemaks.

Muide, rahvaloendus tõi esile tendentsi, et noored naised lähevad Eestist ära ja loovad oma pere kusagil mujal. Selle tulemusena tekib niinimetatud pruudipõud. See on mõistagi hüpotees, aga meeste ülekaalulisus, joomine ja suitsetamine võib siin oma mõju avaldada.

••Kuidas on selle kõige taustal lood noorte meeste vaimse tervisega?

Viiendik noortest meestest vastas, et nad olid viimase kuu jooksul rohkem kui tavaliselt või isegi talumatus stressis. Üks selle põhjuseid on juba mainitud ületöötamine, mida mõned leevendavad alkoholiga.

Mehed joovad alkoholi sagedamini ja suuremas koguses kui naised – vähemalt kord kuus korraga rohkem kui teeklaasitäis viina! Naiste hulgas on selline tarbimine ligi neli korda harvem. Lisaks on igapäevasuitsetajaid meeste hulgas kaks korda rohkem kui naiste hulgas.

••Mis see lõpuks endaga kaasa toob?

Kaitsevägi räägib pidevalt, et noorte meeste tervis on kehv ja paljud pole teenistuse jaoks kõlblikud. Nüüd leevendati isegi nõudeid, millele ajateenijate tervis peab vastama. Noored ütlevad ka ise, et tervis on halb.

Kui vaadata, kui paljud on puudunud töölt või koolist haiguse tõttu üle 15 päeva, siis 16–24-aastaste meeste seas on see arv jälle kasvanud. Tuleb välja, et 16–24-aastased mehed on olnud haigena kodus rohkem kui 55–64-aastased.

Kõige olulisem on aga see, et tänastel 20-aastastel meestel on prognoosi järgi tervena elada veel 44 aastat. 20-aastane naine peaks tervena elama seitse aastat kauem. See vahe on masendavalt suur!

••Mis siis teha, et noorte meeste tervis parem oleks?

Kui tahame teabe viia meesteni, siis tuleb tervist puudutavad kampaaniad korraldada nii, et see mehi kõnetaks. Minu meelest on praegused kampaaniad mõeldud pigem naistele ega täida täiel määral oma ülesannet. Naisteajakirjad kubisevad ju tervislikest retseptidest, aga kuidas serveerida tervisealast infot meestele, nii et sel nende käitumisele ka mingi mõju oleks?

Liikuda tuleb rohkem. Kehaline kasvatus tuleb koolis ja ülikoolis taas ausse tõsta! Ja kui vabatahtlikult ei liiguta, siis tuleb sundida. Äkki hakkab meeldima?