Marek Jürgenson: Ukraina odavtööjõu abil näeme vaid edukate tagatulesid

Oleme juba aastaid kuulnud Eestis valitsevast töökäte nappusest.

Tööandjad nõuavad üha häälekamalt migratsioonikvootide kaotamist, et tuua sisse odavat ja vähenõudlikku tööjõudu. Rõhutakse sellele, nagu sõltuks riigi tulevik sellest, kui arvukalt Ukrainamajanduspagulasi oleme suutelised lähiaastatel vastu võtma. Praeguseks hetkeks oleme suutnud ajutise tööloaga ja peamiselt ehituses rakendatavaid külalistöölisi meelitada siia enam kui 30 000.

Tõepoolest, Eesti vajab küll töökäsi, kuid me ei saa jätta tähelepanuta ka ohte, mis kaasnevad kontrollimatu sisserändega nii sisejulgeolekule kui ka riigi stabiilsusele laiemalt. Selle asemel seletavad migratsioonipooldajad viimases hädas, et eesmärk pühendab abinõu. On see ikka nii?

Kas meil on töökäte puudus?

Teemasse süüvides hakkab tunduma, et jutt töökäte puudusest on pigem bluff, mille põhjustab mugavus ja soovimatus tööturu kujundamisega tegeleda. Leian, et olukord vajab parandamist nii riigi kui ka ettevõtjate tasandil.