Margit Härma: Kas meie suhtest saab veel asja, Helo?

Võib öelda, et kirjutan Sulle esimest korda, hea Helo Meigas. Swedbank grupi riskijuhina oled vist rahvusvahelises finantsmaailmas kõige kõrgema lennuga karjääri teinud Eesti naine. Sinu tausta ja tänase töö tõttu oled ka kõige õigem inimene, kellelt küsida, mis on juhtunud Swedbankiga?

Kunagi Eesti ettevõtluse lipulaevaks olnud institutsiooni ei saa me täna enam hästi pangana usaldada, sest te kaotate teie kätte usaldatud raha ära, ütlete kohtus, et teil pole selleni viinud tehingute kohta enam dokumente alles ja üleüldse olevat kõik klientide nõudmised aegunud.

Tänu sellisele suhtumisele olen tänaseks jõudnud seisu, kus tundub õiglane küsida, kas meie kliendisuhtest Swedbankiga saab veel üldse asja? Ja üldistades küsimust isiklikult tasandilt ühiskondlikule – kas sellist panka, mida klient usaldada ei saa, on enam üldse Eestile vaja? Kas jokk-skeemi kohaselt käituval litsentseeritud krediidiasutusel peaks üldse Eestis eluõigus olema?

Küllap oled Swedbanki juhtkonna liikme ja grupi riskijuhina kursis, et nii Eestis kui Rootsis on juba vähemalt viimane kuu meedias teravalt üleval olnud Swedbanki klientide ja investorite vaidlus pangaga, kas viimane peaks olema vastutav rohkem kui kümmekond aastat tagasi Rumeenia maadesse tehtud ebaõnnestunud investeeringute eest.

Huviline saab sellest täpsemalt lugeda siit http://swed-where-is-our-money.eu/ Fakt on ka see, et hoolimata klientide ja investorite korduvatest pöördumistest, meeleavaldusest ja isegi oma küsimuste
erinevate ajalehtedes avaliku pöördumisena ja reklaamina avaldamisest ei ole pank vaevunud toru tõstma ega vastama. Rahvasuu ütleks, et pannakse tuima. Kas järjekordne
JOKK-seis?