Vanemuises on teatritööd alustanud näitleja saanud teha suuri ja uhkeid rolle, mida pealinnas nii kergelt ühele mehele ei jagu. Nii on Jaanovitsil mängitud Erhard Borkmani roll Jaan Toominga lavastatud "John Gabriel Borkmanis". Ega ka "Kuningas Leari" Edmundit õnnestu mitte igaühel mängida.

Jaanovitsis on mingit närvilist ja võbelevat elutunnetust. Ain Mäeots valis ta oma koolitööna sündinud Paul-Eerik Rummo "Tuhkatriinumängu" Printsi hamletlikku rolli. Näitleja annab endast nagu sportlanegi väga erinevaid tulemusi. Ja ka "Laulatuse" Wlazio ei ole päris Hamlet, pigem on see sarnane Horatio rolliga. Kuid seegi on tehtud võimsal kombel, mis sellele lavastusele iseloomulik.

Margus Jaanovitsil on tulnud edendada võrukeelset teatrit. Koos koolivendade-õdedega tuli tal mängida Kõivu näitemängus "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl". Rida on jätkunud Berhnard Kangro "Soes" ja Kõivu "Tädi Ellis". Margus Jaanovits saab Võru värgigagi hakkama, eestikeelsetest rollidest rääkimata.

Andres Laasik