Margus Kaasik: Nälg parema tuleviku järele
Eesti Päevaleht on pühendanud viimasel ajal palju lehepinda Eesti Energiale. Arvestades, et Eesti Energia on suurim rahva omanduses olev ettevõte, on ajalehe huvi kahtlemata õigustatud.
Eesti Päevaleht on kirjutanud taunivalt „Eesti Energia rahanäljast” ja „maksumaksjalt raha nuiamisest”. Selliste avalduste valguses peab ütlema, et leheveergudel leidub üksjagu müüte, mis vajavad selgitamist.
Väärtuse kasvatamise patt
Iga ettevõtte ja nii ka Eesti Energia ülesanne on luua oma klientidele ja omanikule väärtust. Peab ju omanik saama firma väärtuse kasvatamise või dividendide maksmise läbi rikkamaks. Heal juhul isegi mõlema kaudu. Eesti Energia väärtus on kümne aasta jooksul kümnekordistunud. Oleme sadu miljoneid eurosid dividende maksnud ja sellega riiki rikastanud.
Mida peab juhtkond tegema, kui ärikeskkonna muutus näitab ettevõtte väärtuse kahanemise trendi? Just selline olukord on tänaseks välja kujunenud. Elektritootjate turg on väga tihe, Euroopa Liidu regulatsioon muutub karmimaks.
Ilma oluliste muutusteta ei pruugi Eesti Energia konkurentsivõimet säilitada. Järelikult tuleb leida uusi ärisuundi, ettevõtet edasi arendada ja muidugi teha tulevikus tulu toovaid investeeringuid.
Neid teemasid tuleb juhtkonnal omanikuga arutada. Kui juhtkond seda ei teeks, tuleks nad vallandada. On kummaline teha etteheiteid ettevõttele, mis soovib oma väärtust ka edaspidi kasvatada ja omanikule kasu tuua. Investeeringuid tehakse ju tulevikus kasu teenimiseks. See on ettevõtluse ABC.
Eesti Energia „rahanälg” ei tulene puudulikust äritegevusest – ettevõte on kasumis ja hästi juhitud –, vaid soovist jätkata sama edukalt kolme, viie ja kümne aasta pärast. See peaks olema ka iga eestimaalase tahe, sest kes tahaks olla edutu ettevõtte omanik?
Riik saab rohkem, kui annab
Jõuan praktiliste näideteni, mis annavad Eesti Energia „näljamiljonitele” konteksti. Ainuüksi eelmise aastaga panustasime dividendide ja maksudena riiki 200 miljonit eurot. Kuigi seda summat ei kasutata riigieelarves sihtotstarbeliselt, toon mõne konkreetse võrdluse.
Näiteks oli riiklik koolitustellimus 2012. aasta riigieelarves 108 miljonit eurot. Peretoetuste eelarve oli 99 miljonit ja vanemahüvitisel 174 miljonit eurot. Seega annavad Eesti Energia 200 miljonit meie riigile väga olulise panuse. Ja see oli ainult eelmise aasta näide. Mainimata ei saa jätta ka kohalike omavalitsuste toetamist ressursimaksu kaudu ja 8000 inimese tööhõivet. Viimase kümne aastaga on Eesti Energia panustanud riigieelarvesse dividendide ja maksudena 1,5 miljardit eurot. Miljardit, mitte miljonit.
Elektrivõrku, põlevkivi kaevandamisse ja energiatootmisse oleme sama ajaga investeerinud 2,7 miljardit eurot. Tänu sellele on dekaadi jooksul toimunud hulk positiivseid muutusi. Elektritoodang on suurenenud 30%, võrgukaod on vähenenud ligi 50%, väävli eriheitmeid on jäänud 69% vähemaks, ärikasum on suurenenud 150%. Positiivseid muutusi on veel ja veel.
Eesti Energia investeeringud väljapoole Eestit on kümne aasta jooksul olnud 50 miljonit eurot ehk 2% investeeringute kogumahust. Suurt meediatähelepanu pälvinud välisprojektid on üldpildis marginaalsed. Küll võivad need õnnestunud arengu korral Eesti riigi jõukust oluliselt suurendada.
Milleks meile õlitööstus?
Eesti Energia äri on põlevkivist energia – elektri ja õli – tootmine. Riik soovib põlevkiviärist maksudena järjest suuremat osa saada, mis on mõistetav. See mõjutab kõige tugevamalt elektrienergia tootmist, mille kasumlikkus on praegu väiksem. Põlevkivitööstuse kasumlikkust aitab hoida ja kasvatadagi õlitootmise võimsuse suurendamine.
Hoides põlevkivitööstuse munad ühes korvis (elektrienergia tootmises), on oht, et elektritootmise kehvad väljavaated muutuvad terve Eesti Energia kehvadeks väljavaadeteks. Seda ei saa vastutustundlik juhtkond endale lubada.
Mõistlik on kasutada ära oma tugevaid külgi. Põlevkivitööstuse osade vahel on ilmselge sünergia: meil on infrastruktuur, tänu millele elektrijaamad, kaevandused ja õlitööstus üksteist täiendavad. See on säästlikum ja efektiivsem kui nende eraldi toimimise korral. Ainuüksi põlevkivi transport on ühise taristu tõttu mitu korda tõhusam. Enefit-tehnoloogia on andnud meie senises õlitehases väga häid tulemusi. Tehase töökindlus on viie aastaga kaks korda kasvanud ning tootlikkus ja müük olid möödunud aastal aegade suurimad.
Uue tehase käivitamine on läinud prognoositust aeglasemalt, kuid uudsete lahenduste puhul tulebki arvestada, et need ei pruugi nupust käima minna. Tehase käivitumise korral saame panustatu kuhjaga tasutud.
Lõpetuseks meenutan, et vastupidi levinud müüdile ei tule Eesti Energia kasum Eesti kodutarbijale elektri müümisest, vaid teistest äridest. Viimasel ajal on kasumiveduriks olnud just õlimüük. Suurem osa Eestis toodetud põlevkiviõli läheb ekspordiks, seega toob Eesti Energia Eestisse raha sisse.
Margus Kaasik
Eesti Energia finantsdirektor
