Foto: Vallo Kruuser

Oleme põhjusega uhked Eesti edu üle IT alal, aga pikemas perspektiivis jääb ainult IT-teenuste arengust väheseks. Vajame ka uusi insenertehnilisi lahendusi või oma ressursi kaasaegsetele keskkonnanõuetele vastavat väärindamist. Eesti majandus vajab laiapõhjalisemat arengut. Isegi kui ülikoolides suudetakse uudseid lahendusi luua, on tehnoloogia-ja teadmussiire majandusse olnud väga aeglane, sest teekond teaduslikult kontrollitud tehnilisest lahendusest tegeliku tooteni on innovatsiooni toetava süsteemiga katmata.

Prototroni head ja vead

Tallinna Tehnikaülikooli, Teaduspark Tehnopoli ja Swedbanki koostöös loodi enam kui viis aastat tagasi rahastu Prototron, toetamaks uute toodete või lahenduste arendamist. Täpsemalt olulist, ent kulukat etappi – esmase idee baasil käegakatsutava prototüübi loomist. Aastate jooksul on Prototroni esitatud ligi 2900 äriideed, millest 58 on saanud toetust kokku summas 673 000 eurot. See raha on tulnud peamiselt fondi asutajatelt, välisriikidest nagu Huge Foundationilt USA-st ja erasektori ettevõtetelt. Viimased on panustanud ka oma teenuste pakkumise kaudu, samuti on aidanud ka Tallinna linn. Rõõmustab, et toetajate hulka on juba lisandunud neid, kes ise varem toetust saanud. See on kinnituseks Prototroni mudeli edukusest.

Prototroni inkubatsiooniprogrammist on välja kasvanud mitmed edukad ettevõtted, näiteks keeleõppeplatvorm Lingvist 2013. aastal, vaid kaks aastat hiljem kindlustas ettevõte 8 miljoni dollarise investeeringu Jaapani tehnoloogiafirmalt Rakuten. Küllap kuuleme veel palju meditsiinis revolutsiooni ennustavast tehnoloogia ettevõttest Transformative AI, mis areneb peale eelmisel aastal toetuse saamist edasi Teaduspark Tehnopoli Startup Inkubaatoris.

Prototroni senised toetused on olnud suurusjärgus 10 000 eurot, mis on sundinud idufirmasid keskenduma kiirelt järgmise rahastaja otsimisele, inkubatsiooniprogrammis osalejatel on õnnestunud kaasata järgmisteks arendusetappideks kokku 17 miljonit eurot. Samas on ilmne, et keerukamate tehniliste lahenduste jaoks on senise esmase toetus tase liiga madal, see ei võimalda toote tehnilist lahendust välja töötada, selle toimimist kontrollida või alternatiivseid kontseptsioone läbi proovida.

Teadlane kardab karjääri katkemist

Selle kitsaskoha leevendamiseks on TTÜ korraldanud Prototroni raames eraldi suurema toetusfondiga ülikooli intellektuaalomandile tuginevate lahenduste konkursse. Siin on ilmnenud sama probleemi teine tahk – teaduritel on ebakindla rahastamise mudeli puhul liiga suur risk liikuda teaduskarjäärilt eemale ettevõtjaks, sest isegi unikaalse tehnilise lahenduse puhul puudub kindel perspektiiv ja garantii.

Riskikapitalistide või äriinglite huviorbiiti jõudmiseks on vaja aastatepikkust täiendavat arendustööd. Samas nõuab ka teaduskarjäär järjepidevat pühendumist, mille kõrvalt n-ö möödaminnes äri teha pole sugugi lihtne. Tõsi on seegi, et mitte kõigist teadlastest ei saa häid ettevõtjaid ning projekti edukuse alus on mitmekülgsete oskustega meeskond, kus tugeva tehnilise teadmise kõrval on ka hea äriline vaist ja kogemus. Senine praktika on näidanud, et suuremat tuge vajaks integreeritud meeskonnad, kes töötavad välja kõrgtehnoloogilisi tooteid. Vaja läheb nii rahalist kui kogenud ärijuhtimise tuge.

Senisel viisil ja tempos kaugele ei jõua

Ülikoolide rolli on riik seni näinud ennekõike õppe- ja teadusasutusena. Ülikoolide teadustöö lõpeb enamasti laboratoorse prototüübiga, ettevõtted vajavad lahendust, mille saaks juba homme tootmisse rakendada. Kuigi nii avalikule kui ka erasektorile suunatud teadus- ja arendustöödel ning noortes ettevõtlikkuse innustamisel ja ärgitamisel on oluline ja kasvav roll, pole mõtet loota, et vaid ülikoolide ja eraalgatusel tugineval initsiatiivil saame luua tugeva baasi kõrgtehnoloogilise ettevõtluse tekkeks.

Senisest suuremat tähelepanu nõuab innovatsioon ehk see osa tehnoloogia arendusest, mis jääb teaduslaborist väljumise ja uute toodete ning teenuste turulejõudmise vahele. Pole põhjust teha riigile etteheiteid – teatud meetmeid on selles valdkonnas pakkunud EAS Ja SA Archimedes toetab suurte summadega ettevõtete rakendusuuringuid, mis aitavad uute tehnoloogiliste lahenduste turule toomist. Kuid selline toetus on kättesaadav vaid tugevatele tegutsevatele ettevõtetele.

Praegusel viisil ja senises tempos toimetades ei ole lootust kaugele jõuda. Meie talendid liiguvad pigem teistesse maailma ülikoolidesse, kus nii teaduse kui ettevõtluse rahastamise võimalused on kättesaadavamad. Kui tahame Eesti jaoks tuntavat arenguhüpet, siis on viimane aeg leida viis, kuidas Eesti tehniline võimekus ja teaduspotentsiaal meie majanduse eduks pöörata. Seda saab teha, kui rakendada meie oludes uudseid, aga teaduslikult põhjendatud ja praktikas järele proovitud mudeleid, mis julgustaksid katsetama ja edasi arendama ka kõrgtehnoloogilisemaid äriideid.