Maria Kaljuste: kuidas sakslane meile taas, üle mitme sajandi kultuuri toomas käis

Loen ja vaatan, kuidas ühiskond kajab ja lainetab peale 09.12 meeleavaldust ning muigan endamisi ja mõtlen, et ütlen ka lõpuks 09.12 ürituse peakorraldajana sõna sekka.

Nimelt kätte on jõudnud aeg, mil meie ühiskond defineerib  ennast ümber.

Jutt sellest, et Eesti on muutunud vihaseks, kuni selleni, et  viha ja vihaste inimestega peaks tegelema ja neid ära keelama, on ääretult naiivne. On olemas teatud protsesside järjepidevus. Vihane inimene Eestis ja Euroopas on protsessi tagajärg ja tagajärjega võitlemine ei muuda midagi.  Kui supp keeb üle, siis supi poti ümbert koristamine ei katkesta ülekeemist.  Hoopis tuli tuleb alt ära keerata ehk muuta tuleb protsessi eelduseid.  Liiga suur hulk ametnikena töötavaid inimesi arvab, et "me ju saame küll ilma vihata hakkama, nii mõnus elu!"

Jah, täpselt nii kaua saategi, kuni suudate rahva käest elumahla ilma vaevata välja pigistada.  Kui rahvas ja Brüssel lõpetab teile maksmise, saate vihaga väga "heaks sõbraks".