MARIKA MERILAI: Alkoholipoliitika olgu terviklik
Alkohoolsete jookide müügiaja piiramine Tallinnas on pigem võitlus tagajärgedega kui põhjustega. Kaupmeeste liit on alkoholiteemalistes pöördumistes rõhutanud, et Eestis puudub terviklik alkoholipoliitika, võib ka öelda alkoholikultuur, mille arendamisel on riigil oluline roll. Seda vist ei tahetagi luua, sest seadusandlike aktide väljatöötamisse ja vastuvõtmise protsessi ei kaasata ettevõtjate jt huvigruppide esindajaid. Sageli esitatakse seaduseelnõu kooskõlastusringile näiteks juulikuus, et ebamugav eelnõu võimalikult valutult käiku lasta.
Kaupmehed ei eita, et alkoholi liigtarbimine põhjustab Eestis suuri tervise- ja sotsiaal-
probleeme. Kuid alkoholimüügi piiramine üksikutes piirkondades ja eri kellaaegadel ei suuda alkoholitarbimist ohjeldada.
Selline piirang on linnale odavaim ja ettevõtjatele ebamugavaim viis. Üleminekuperiood on uskumatult pikk – mõni päev rohkem kui üks kuu! Samal ajal peetakse Euroopa riikides heaks tavaks jätta muudatuste sisseviimiseks aega vähemalt pool aastat.
Riigile on alkoholiteema ebapopulaarne. Ühelt poolt ei taheta rõhutada, et alkoholiaktsiiside ja käibemaksu laekumine on riigile oluline. Teisalt aga peaks võitlema alkohoolsete jookide liigtarbimise vastu.
”Lihtsaim viis” on seada sisse müügipiirangud mõnes üksikus linnas või vallas ja suunata vastutus tegemata sammude eest jaekaupmehele.
Ebavõrdne olukord
Tähtis on nii ühiskonna tauniv suhtumine alkoholi liigtarbimisse kui ka poliitikute ja tippjuhtide eeskuju.
Kaupmehed tahavad rõhutada, et pole kasu, kui piirame Tallinnas, aga naabervallast või mujalt on võimalik osta. Selline olukord seab Tallinna kauplused võrreldes teiste valdade jaemüüjate ja kauplustega ebavõrdsesse olukorda. Tallinna linnavolikogu otsus puudutab 500 kauplust, nende tarbijaid ja töötajaid.
Kaubandussektor on töötleva tööstuse järel suuruselt teine sektor meie majanduses, mis annab riigi lisandväärtusest 15%. Jae- ja hulgikaubandus annab tööd ligi 90 000 töötajale, kellest pool töötab jaekaubanduses. Peamiselt toitu müüvate kaupluste jaekäive oli Eestis 2006. aastal üle 22 miljardi krooni, alkoholi osakaal on nimetatud kauplustes 10–15%. Kaupmeeste liidu andmetel müüakse neljandik alkoholi käibest (reedel kuni 50%) kella 20.00–23.00. Sellest tulenevalt peavad kaupmehed 1. augustiks tegema olulisi muudatusi kassade töös, arvestades tipptundidel (erinevates linnaosades kella 17–20 või 18–21) ostjate hulga suurenemist. Muudatusi tuleb teha ka kaupade paigutuse ja väljapaneku osas, samuti kaupade ja töötajate turvamise osas.
Kaupmehed on alkoholi liigtarbimise vastu, kuid tarbimispiirangud annavad tulemusi, kui need kehtivad kogu Eestis. Tähtis ei ole vähendada mitte pakkumist, vaid nõudlust. Soovime, et Eesti alkoholipoliitika kujundamisel ja alkoholitarbimise kultuuri arendamisel kaasataks kõik osapooled, arvestades nii EL-i alkoholifoorumi teemasid kui ka rahvatervise küsimusi.
