Siin on keerulisem leida õpetajaid ja häid juhte. Õpilaste arv väheneb kiiresti ning eestikeelsesse kooli tuleb järjest enam lapsi venekeelsetest kodudest, et saada parem eesti keel ja olla oma tulevases tööelus edukam. Rahalist tuge eesti keele lisaõppeks eesti koolis pole, seda tehakse entusiasmist ja veendumusest, et tegeletakse õige asjaga nii laste kui ka Eesti riigi jaoks. Ei tee asju kergemaks seegi, et majanduslikud olud on Ida-Virumaa peredes siinse kõrgema tööpuuduse, kehva riigikeele oskuse ja madalamate palkade tõttu tihtipeale raskemad kui mujal Eestis. Erinevad kogukonnad, meeled ja keeled vajavad ühendamist ning see ei ole lihtne ega kiirelt tulemust andev töö.
Iga hakkaja inimene Ida-Virumaal on oodatud ja hinnatud, ta on hädavajalik, sest neid on suhteliselt vähe. Töö, mida nad teevad, on suurem ja pingelisem kui mujal Eestis. Iga sellise inimese kaotus, on kaotus mitte üksnes ühele konkreetsele asutusele või ettevõttele, see on kaotus kogu piirkonnale, ka Eestile.
