Mart Luik: Eesti rahvas ei vaja rahvusvahelist haridust? Haridusministeerium arvab nii

Kuuldavasti käib praegu Haridus- ja Teadusministeeriumis koos töörühm, kes arutab rahvusvahelise hariduse vajalikkuse küsimust Eestis. Väidetavalt on kõne all ka võimalus, et Miina Härma Gümnaasium ja Tallinna Inglise Kolledž lõpetaksid rahvusvahelise õppe programmi, nö IB õppe. Kui selline plaan eksisteerib, tuleb see kindlasti kõrvale heita.

Maailm on globaliseerumas, piirid on lahti, oleme osa avatud Euroopa Liidust ja Eesti noored õpivad edukalt pea kõigis maailma tippülikoolides. Paraku valitseb vähemalt hetkel ministeeriumis tagurlik suhtumine, et rahvas justkui ei vajaks rahvusvahelist haridust.

Informatsiooni töörühma tegevuse ja põhjenduste kohta on vähe ja niimoodi jääbki arusaamatuks, kas tegemist on ideoloogiliselt põhjendatud kavatsusega, et pole meil vaja seda avatud maailma või näevad ministeeriumi ametnikud rahvusvahelise hariduse võimaldamises ainult kulurida, mida vajadusel saab kärpida. Kuid kokkuvõttes maksab harimatus rohkem kui haridus, nagu kinnitas akadeemik Jaak Vilo oma arvamusartiklis: „Kas haridus on kallis? Proovige harimatust“ (Postimees, 12.märts 2018).

Rahvusvaheline haridus ei ole niinimetatud multikulti propageerimine kõikides koolides üle Eesti, vaid hoopis tekiks koolidel võimalus riiklike toetustega rakendada paralleelselt tavapärase õppekavaga inglisekeelne ja rahvusvahelise suunitlusega õppesuund.