Informatsiooni töörühma tegevuse ja põhjenduste kohta on vähe ja niimoodi jääbki arusaamatuks, kas tegemist on ideoloogiliselt põhjendatud kavatsusega, et pole meil vaja seda avatud maailma või näevad ministeeriumi ametnikud rahvusvahelise hariduse võimaldamises ainult kulurida, mida vajadusel saab kärpida. Kuid kokkuvõttes maksab harimatus rohkem kui haridus, nagu kinnitas akadeemik Jaak Vilo oma arvamusartiklis: „Kas haridus on kallis? Proovige harimatust“ (Postimees, 12.märts 2018).
Rahvusvaheline haridus ei ole niinimetatud multikulti propageerimine kõikides koolides üle Eesti, vaid hoopis tekiks koolidel võimalus riiklike toetustega rakendada paralleelselt tavapärase õppekavaga inglisekeelne ja rahvusvahelise suunitlusega õppesuund.