Kuna oktoober on vaimse tervise kuu ning tööstress ja läbipõlemine selle tulipunktis, siis võtame ühe kättesaadavaima teadmiste allikana ette kasvõi Delfi. Oktoobrikuu jooksul on vaimse tervise rubriigis ilmunud kaks artiklit tööstressi olemusest ja põhjustest ning tunnustest, mõlema allikaks doktor Toomas Põld, juba kakskümmend aastat töötervishoiuga tegelenud arstikeskuse Qvalitas peaarst. Pikemalt lahkab tööstressi ja selle tagajärgede teemat sealsamas vastava süvahuviga psühhiaater Helena Lass. Ning tõlkenupp Forbesist soovitab julgelt küsida vaba päeva, kui stress ajab juhtme kokku.

Mis puudutab tööstressi lõpp-peatust ehk läbipõlemist ja depressiooni, siis kergitan veidi oma sabakest. Olen kirjutanud tänavu juulist oktoobrini peale pikemat (osaliselt osalus)ajakirjanduslikku uurimistööd kolm kolumni neil teemadel. Esimese läbipõlemisest ja sellele järgnevast tööelust. Teise värdjuhtidest, kelletaolised lõhuvad töötajaid, ning kolmanda juhendiks, kuidas suhtuda inimlikult värdjuhi poolt antidepressandidieedile juhitud töötajasse. Kuna minu sõna ei veena kedagi, tuleb tugineda Delfi Naistekas septembris ilmunud intervjuule Tallinna Vaimse Tervise Keskuse eksperdi Monika Randiga töökoha ja depressiooni suhetest ning juhi rollist selle juures.

Üks suurepärane asi on ka Äripäeva alamportaal Personaliuudised, täpsemalt selle personalitöö rubriik. Üldiselt kordavad sealsed autorid ammu välisajakirjandusest tuttavaid mõtteid. Juhile saab aga öelda, et kuna kirjutavad omad asjatundjad ja emakeeles, on asi tõene. Väga hästi on mujalgi ajakirjanduses sõnastanud kaasaja probleeme ja väljakutseid juhile lahti CV-Keskuse kommunikatsioonispetsialist Henry Auväärt, kuid tasub vaadata ka valdkonna grand old lady Tiina Saar-Veelmaa kirjutisi. Viimase aja üks suurepärasemaid tekste on aga ERR-i portaalis ilmunud “Tööl käimine pole tervislik ega vajalik”, mille allikaks on samuti meie omad teadlased.

Kui sellest jääb vajaka, on abiks rahvusvahelise ettevõtlusajakirjanduse tipud nagu Forbes või Harvard Business Review. Aga ma pean hoiatama – mida rohkem teada, seda masendavam on kontori kõrgkihtides valitsev rumalus. Vähemalt veendute, et lolliks pole läinud teie, vaid nemad seal sekretäride barrikaadi taga.

Nõrgema poolena enda eest seismine pole kunagi kerge. Isegi siis, kui nõrgema poolt on kakskümmend aastat asjakohaseid teadustöid. Millegi eitamine ei tee seda olematuks. Mered ja Roosed on meie tippjuhtimise tegelikkus. Kuid aitab suur kell. Sest avalikkus on teiega samas seisus ja teie poolt. Te pole abstraktne tööjõud, firma kuluallikas, vaid väärtuste tegelikud loojad, firma põhikapital.